Korobeinik: meil puudub venekeelsete valijate jaoks strateegia

Andrei Korobeinik

FOTO: Liis Treimann

Järgmised poolteist aastat on muukeelsete valijatega suhtlemisel üliolulised, leiab reformierakondlasest riigikogu liige Andrei Korobeinik.

Mida venekeelne valija tahab?
Need ootused on samad. Ta tahab, et temaga keegi suhtleks emakeeles ja selgitaks programmi. Seda teeb tänase seisuga ainult Keskerakond. Venelaste seas on kindlasti neid, kes võiks valida nii üht kui teist erakonda, aga kui nad infot ei oma, siis nad valivadki Keskerakonna.

Miks teie partei nende häälte nimel ei pinguta?
Ta ei pinguta piisavalt. Käisin hiljuti Pärnus, meil olid programmid ka vene keeles ja kasutasime vene meediat nii palju, kui suutsime. Keskerakonnaga see võrreldav ei ole, meil ei ole nii palju vahendeid, et igal hommikul telesaadet teha.

Kas te olete kunagi tõstatanud erakonna tagatoas teemat, et vene valijaga tuleb hakata tööd tegema?
Enne riigikogu valimisi see töö täiesti käis. Valimistulemusi vaadates võib ju mõelda, et ei ole mõtet pingutada – võikski eesti valijale panustada ja kogu lugu. Ma arvan, et see ei ole eriti tark. Kui me järgmised poolteist aastat, enne riigikogu valimisi, ei panusta vene valijatele, siis me neid hääli lihtsalt ei saa. Samas see võimalus on olemas, sest ega keel ei määra ideoloogiat.

Teil ei ole ühtki vene valijale suunatud valimislubadust.
Jah, aga mida siis Keskerakonnal on pakkuda? Reaalselt ei paku nad vene valijale mitte midagi. Nad selgitavad programmi vene keeles, aga räägivad inimestele asju, mida nad ei kavatse ellu viia. Kiriku ehitamine ei ole programmiline seisukoht, vaid reklaamitrikk.

Reformierakonna reiting vene elanikkonna seas ongi väga madal sellepärast, et venelased ei olegi meist kuulnud midagi muud peale selle, mida Keskerakond neile räägib.

Kuidas te need hääled siis saate?
Meil tuleb suhelda vene keeles ja järgmiste valimiskampaaniate eel arvestada ka sellega, mida vene valija võib valida. Sotside edu võti oligi selles, et Narva elanikud said kampaaniaga tutvuda vene keeles ja suhelda kandidaatidega. Ossinovski edu tõestab, et asi toimib. Kui see toimib Narvas, siis toimib ka mujal venekeelsetes piirkondades, sest Tallinn on uutele tegijatele rohkem avatud kui Narva.

Ehk on juba liiga hilja, paremerakondadel on vene valijate seas märk küljes?
Sõltub sõnumist. Kui IRL esitab oma kampaaniat vastandamisele, siis ma ei kujuta ette, kuidas nad saaks rääkida vene kogukonna huvidest. Ma loodan, et Reformierakond seda ei tee, see oleks poliitiline enesetapp. Tallinnas ei oleks siis mingit lootust võimule pääseda.

Kas Teid on venelaste seas Reformierakonda kuulumise pärast hukka mõistetud?
Tagasiside ei ole kindlasti mitte alati positiivne. Räägitakse asju, mis on Keskerakonna peasõnum. Üks noormees näiteks ütles, et ei vali meid, sest me paneme laste mänguväljakuid kinni. Kui hakkasin uurima, kust see info pärineb, siis selgus, et ta on ajalehe Pealinn tellija. Reformierakonna reiting vene elanikkonna seas ongi väga madal sellepärast, et venelased ei olegi meist kuulnud midagi muud peale selle, mida Keskerakond neile räägib.

Ei ole jah kuulnud, sest te ei suhtle nendega.
Vastupidi, alates 2011. aastast on järjest rohkem kommunikatsiooni tehtud. Enne seda, aastal 2005, ei suhelnud Reformierakond absoluutselt venelastega. Algus ongi hästi raske. Samas ma nõustun, et meil on mingid tegevused, aga ei ole strateegiat.

Mis Te arvate, kui kaua see status quo edasi kestab?
Kui venekeelse meediaga ei tegele, siis ta ei tunnegi sinu vastu huvi. Võtame Keskerakonna – päris paljud nende sõnumitest on tegelikult ju kinni makstud reklaam, aga inimesed ei saa sellest aru. See on ahelreaktsioon – vene meedial on tekkinud ühiskondlik tellimus Keskerakonna info vastu, Reformierakond sellist tellimust ei tekita.

KOMMENTAAR:

Andrus Ansip, Reformierakonna esimees:
Mis puudutab venelaste kõnetamist, siis meil ei ole eraldi poliitikaid eestlastele, venelastele, armeenlastele, aserbaidžaanlastele, soomlastele ja teistele rahvustele. Kui me räägime maksupoliitikast, siis me räägime maksupoliitikast kõigile võrdselt. Kui me räägime teede ja tänavate asfalteerimisest, siis me ei pea silmas eri rahvusi, kes asfaldil kunagi sõitma või kõndima võivad hakata.

Tagasi üles