/nginx/o/2013/05/09/1741734t1hfbf0.jpg)
/nginx/o/2018/11/07/11555064t1h14e3.jpg)
/nginx/o/2013/10/24/2570170t1h1dfd.jpg)
Valimisliitude hääled võisid Tallinnas anda Keskerakonnale kolm lisamandaati, kirjutavad Tartu Ülikooli teadurid Mihkel Solvak ja Kristjan Vassil.
Tellijale
Mihkel Solvak, Kristjan Vassil: protestihääletamise riskid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud kohalike volikogude valimistel Tallinnas anti 16 717 häält valimisliitude, üksikkandidaatide ja väikeerakonna EKRE poolt, kellest keegi volikokku ei pääsenud. See oli 7,65 protsenti kõikidest kehtivatest häältest. Tartus sai sama seltskond 6566 häält kumulatiivselt, mis moodustab 16,5 protsenti kõikidest häältest, kusjuures kaks valimisliitu said kumbki kolm volikogu kohta. Teatud osa nendest häältest olid ilmselt protestihääled suurte erakondade vastu üldiselt ja võimuerakonna vastu spetsiifiliselt. Teatud osa aga kindlasti ka valimisliitude ja EKRE ideede siiraks toetuseks.
Mõlemal juhul demonstreerib Tallinna ja Tartu valimistulemuse kontrast hästi valimisliitude poolt hääletamise riski valija mätta otsast vaadatuna. Tallinn oli seekord näide, kus väikeerakondade ja valimisliitude hääled andsid lisakohti võimuerakonnale ehk tulemus oli igal juhul vastupidine valija motivatsioonile. Tartu oli seekord näide, kus valimisliitude poolt antud hääled andsid tulemuse ning vähendasid võimuerakonna jõudu kohalikus volikogus.