Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Aaviksoo: piraatide vastases võitluses jagub tööd kõigile

Jaak Aaviksoo FOTO: Mihkel Maripuu

Kaitseminister Jaak Aaviksoo põhjendas Eesti osalemist piraatlusevastasel operatsioonil vajadusega teha julgeolekualast koostööd lisaks NATO-le ka Euroopa Liidu raames.


Aaviksoo tõdes BNSile antud usutluses, et võitlus piraatlusega Somaalia rannikul on mitmepoolne jõupingutus, millest võtavad osa NATO, Euroopa Liit, aga ka Venemaa ja India laevad. «Kui vaadata sealse mereala suurust, siis tööd jätkub kõigile,» tõdes kaitseminsiter.

Vastates küsimusele, miks osaleb Eesti piraatide vastases võitluses ELi, mitte NATO missioonil, tõi Aaviksoo esile kaks põhjust.

Esimesena nimetas ta üldpoliitilisi kaalutlusi. Eesti osaleb küll mitmel NATO missioonil, kuid pärast Bosnia ja Hertsegoviina missiooni lõpetamist ei osale Eesti praeguse seisuga Euroopa Liidu sõjalises koostöös lahingüksusega. Samas on Eesti huvitatud osalemisest Euroopa Liidu julgeolekukoostöös.

Teise põhjusena nimetas kaitseminister asjaolu, et iseseisvalt oma laevaga missioonil osalemine oleks Eestile ülejõukäiv. Seega oli kaitseministri sõnul mõistlik otsida koostööpartnerit ning Saksamaa puhul oli huvi koostööks vastastikune.

Aaviksoo tõdes, et kitsamas sõjalises mõttes on tegemist sõjalise võimekusega, mida reaalselt Eesti kaitsmiseks kasutada ei saa.

«Piraatidega meil Eesti vetes võidelda tõepoolest vaja ei ole, kui mõned üksikud kummalised juhtumid välja arvata,» sõnas ta.

Samas kinnitas kaitseminister, et laiemalt vaadates on tegemist oskustega, mis «mööda külgi maha ei jookse». Ta märkis, et tegemist on mereväealuste kaitseoperatsiooniga, mille tarbeks omandatud oskusi võib vaja minna mitmel võimalikul juhul, näiteks merel aset leidva terroriaktiga toimetulekuks.

Aaviksoo märkis, et vajadus Somaalia maismaaoperatsiooni järgi on olemas, kuid praeguse seisuga ei ole seda otsust vastu võetud. Samas nentis ta, et arvestades kõnealuse piirkonna suurust ja rahvaarvu, on maismaaoperatiooni «suutlikus seal midagi korda saata küsitava väärtusega».

Kaitseminister meenutas, et mõne aasta eest oli arutlusel Eesti üksuse võimalik osalemine maismaaoperatsioonis Aafrikas, kõne all oli võimalus lähetada Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupp, milles osales ka Eesti, missioonile Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariiki. Toona otsustati lahingugruppi Aafrikasse mitte saata.

Samas sõnas Aaviksoo, et pikemas perspektiivis on Euroopa Liidu lahinguüksuste lähetamise Aafrikasse maismaaoperatsioonile võimaluse välistamine pealiskaudne, ning ta ise hindab selle tõenäosust «kindlalt üle 50 protsendi».

Aaviksoo tõdes, et läbikukkunud riikide probleem on moodsas maailmas kasvav probleem, ja Aafrika on sarnasteks läbikukkumisteks aldis manner.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo teatas ELi kaitseministrite kohtumisel Luksemburgis, et Eesti kavandab alates käesoleva aasta lõpust panustada Euroopa Liidu piraatlusevastasesse operatsiooni Atalanta laevakaitsemeeskonnaga.

Eesti laevakaitsemeeskond hakkab osalema operatsioonil koostöös Saksamaaga ning üksus hakkab teenima operatsioonil osaleva Saksamaa fregati pardal.

Laevakaitsemeeskond koosneb kuni kaheteistkümnest liikmest ja selle põhiülesandeks saab vajadusel asuda operatsioonipiirkonda läbivate ÜRO toiduabi laevade pardale ning julgestada neid kuni ohtlikest vetest väljumiseni. Laevakaitsemeeskond allub teenistuse vältel operatsioonil osaleva Saksa fregati komandörile. Üksuse ülesandeks saab olema ennekõike piraatluse ennetamine ning vajadusel ka piraatide kinni pidamine Somaalia rannikuvetes.

Tagasi üles
Back