Norrast saadud relvad jõuavad nii ajateenijateni kui kaitseliitlasteni

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kuulipilduja

FOTO: Toomas Huik

Norrast hangitud ja kasutatud, kuid moderniseeritud relvad jõuavad järkjärgult nii Eesti ajateenijateni, kaitseliitlasteni kui ka reservüksuste kasutusse, samuti lähevad osad relvad eriüksuslastele.

Kaitsejõudude peastaabi pressijaoskonna ülema kaptenmajor Ingrid Mühlingu sõnul vahetavad Norrast hangitud püstolkuulipildujad MP5 välja seni kasutusel olnud püstolkuulipildujad M45, mida kasutavad näiteks logistikakeskus, merevägi, sõjaväepolitsei ja eriüksused.

«Ülejäänud relvade asendamine Norrast hangitutega või üksustele määramine toimub pidevalt arvestades teenistuslikku vajadust. Relvad jõuavad nii ajateenijate, kaitseliitlaste kui reservüksuste relvastusse» rääkis Mühling BNS-ile.

Näiteks hangitud relvaaluseid granaadiheitjaid HK 79N hakkavad kasutama üksused, kelle relvastuses on automaadid AK-4. «Seni olid relvaalused granaadiheitjad vaid Galil-tüüpi automaatidega relvastatud üksustel,» lisas Mühling.

Hanke raames ostis kaitseministeerium Norras moderniseeritud 7,62-millimeetrise kaliibriga automaate AG3 F2, mis on sarnased Eesti kaitseväes ja Kaitseliidus juba kasutusel olevatele automaatidele AK4. Automaadid on varustatud kokkukäivate teleskoopkabade, alumiiniumist laesäärte, sihikuliistude ja esikäepidemetega, mis muudavad automaadi kergemaks ja kompaktsemaks ning võimaldavad relvadele kinnitada lisaseadmeid, nagu taktikalised lambid ja sihikud. 

Samuti hangiti automaatide külge kinnitatavaid Saksa päritolu 40-millimeetrisi rauaaluseid granaadiheitjaid HK 79 UGL, mis suurendavad jalaväeüksuste tulejõudu. Granaadiheitjaid saavad kasutada 7,62-millimeetriste automaatidega üksused, seni olid rauaalused granaadiheitjad kaitseväes vaid Galil-tüüpi automaatidega relvastatud üksustel.

Hankega tarniti kaitseväele juurde ka väga heas korras Saksa päritolu 7,62-millimeetrisi kuulipildujaid MG 3 ja Rootsi päritolu 84-millimeetrisi granaadiheitjaid Carl Gustaf. Mõlemad relvad on Eesti kaitseväes kasutusel juba 1990. aastatest.

Koostöös justiitsministeeriumiga ostis kaitseministeerium Norrast ka üheksamillimeetrisi püstolkuulipildujad MP5, mida hakkavad kasutama peamiselt eriüksused, sõjaväepolitsei ning vanglate relvastatud valve.

Ka soetas kaitseministeerium kaitseväele 12,7-millimeetriste raskekuulipildujatega Browning M2 õhumärkide laskmist võimaldavad kolmjalad ning suure koguse nimetatud relvade lisatarvikuid ja varuosi.

Hanke kogumaksumuseks kujunes 3,4 miljonit eurot, tarnitud relvastuse ja varustuse täpne kogus pole avalik.

Tagasi üles