/nginx/o/2016/12/21/6195201t1h4d66.jpg)
/nginx/o/2013/10/26/2575714t1h4f27.jpg)
Justiitsminister Hanno Pevkur ütles eile Tartus peetud rahvusvahelisel riigihalduse ja haldusõiguse konverentsil, et meie riigivalitsemist saab muuta lihtsamaks ja efektiivsemaks, kuid üheks vaieldamatuks eelduseks on üldsuse suurem usaldus riigivõimu kui terviku vastu.
Tartus peetud konverentsil «Modernse riigihalduse lätetel – allikad, arengud ja perspektiivid Eestis ja Saksamaal» arutati tänapäevase riigihalduse väljavaateid ning varjukülgi. Probleemide määratlemisel ja lahendusteede otsimisel tugineti peamiselt OECD aruandele, mille järgi on Eesti riigihaldus kohati liiga killustunud ja seetõttu kulukas.
Konverentsi aruteluringis osalenud justiitsminister rääkis, et OECD aruandes tõstatatud probleemide lahendamiseks tuleb mõista probleemide ulatust riigiõiguslikus mõõtmes. «Eelkõige vajame arutelu mõistmaks, kui küps on Eesti riik oma riiklikus arengus ehk milline on eri võimuharude ülesanne. Näiteks Riigikogule kui seadusandjale ja rahva esindajale peab olema tagatud võimalus tegeleda eelkõige kaalukate teemadega,» ütles Pevkur. «Mõistame, et Riigikogu ülesanne on anda valitsusele ette raamid, kuid parlamenti ei tohiks koormata täitevvõimu üksikasjaliku reguleerimisega. Tasub mõelda, kas Riigikogu ikka peaks arutama 160 seaduse muutmist, kui valitsus otsustab, et piirivalve ja politsei tegutsevad üheskoos tõhusamalt kui eraldi asutustena.»
OECD aruanne soovitab Eestil liikuda ühtsema riigivalitsemise suunas. Esmajoones tähendab see keskvalitsuse suuremat paindlikkust ja mitme ministeeriumi vastutusalasse jäävate küsimuste ühist lahendamist. Sel moel saaks senisest enam keskenduda valitsuse kui terviku eesmärkide elluviimisele ja prioriteetide seadmisele.
Justiitsministri hinnangul on nende sihtide saavutamisel ja halduskorralduse ajakohastamisel suur roll haldusõiguse juristidel. «Kas ministeeriume on neli või neliteist; kui palju on meil ameteid – need ja paljud muud pealtnäha ehk lihtsadki küsimused ei kuulu üksnes halduskorralduse valdkonda, vaid iga sellise küsimuse taga on ka tõsist kaalumist vajavad õigusteemad.»
Samal ajal ei piisa ministri sõnul üksnes seadustega paika pandud raamidest, vaid uuenema peavad ka ametnikkonna arusaamad riigivalitsemisest. «Juristid võivad ju kokku kirjutada ideaalse valitsemissüsteemi, kus parlament annab ette riigivalitsemise avara vaate ning valitsus juhib selle alusel riiki paindlikult ja tõhusalt,» märkis Pevkur. «Aga kui inimesed tegutsevad vanade mõttemallide järgi ja asutused ei tee sisulist koostööd, siis ei ole ka parimast seadusest suuremat kasu.»
Konverentsi korraldas Academica programmi toel Tartu ülikooli õigusteaduskonna õiguse ajaloo õppetool. Konverentsil käsitletakse nüüdseks kakskümmend aastat toiminud Eesti halduskohtupidamist ning Eesti ja Saksa riigihalduse aktuaalseid ja ajaloolisi probleeme.