Pensionileping paneb pettuma

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii kohalike endi kui ka teadlaste sõnul tagavad pikaealisuse rahulik ja stressivaba elu, liikumine ja hea toit. Pilt on illustreeriv
Nii kohalike endi kui ka teadlaste sõnul tagavad pikaealisuse rahulik ja stressivaba elu, liikumine ja hea toit. Pilt on illustreeriv Foto: Corbis/Scanpix

Mõnelgi pensionäril on kogunenud pensionifondi veidi rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr, mis tähendab, et piiratakse raha kättesaamise ja pärandamise võimalusi.

Lembit Lõbus (63) otsustas ühineda uue paljuräägitud kogumispensioni süsteemiga, et veidi lisa varuda. «Tol ajal tekkis rahval justkui massipsühhoos. Palka liitumine märgatavalt ei vähendanud, aga oli lootus, et on vähemalt tulevikus midagi võtta,» selgitas Lõbus, kes otsustas pensionisambaga liituda, kuna kinnitati, et II samba osakuid saab edasi pärandada – pärija saab ühe aasta jooksul esitada pärimisavalduse ja kogutud osakute eest laekub raha kontole. Teine võimalus oli, et osakud kantakse üle pärija pensionikontole.

Selle aasta septembrist jäi mees pensionile. SEB konservatiivsesse pensionifondi oli kogunenud umbes 7100 eurot ehk 60 eurot rohkem, kui on 50-kordne rahvapensioni määr (140,81 x 50 = 7040,50). Kui Lõbusa osakute väärtus oleks olnud veidi väiksem, siis oleks ta raha minimaalselt kümne aasta jooksul kätte saanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles