Riik lammutas valla loata vana sõjaväelinnaku

Jägala sõjaväelinnakus jätkusid reedel lammutustööd. Foto: Karli Saul

Kaitseminister Urmas Reinsalu andis välja käskkirja lammutada Jägalas ligi 50 hoonet, kuid vallalt luba selleks ei küsitud.

Jutt käib Harju maakonnas asuvast Jõelähtme vallast, kus asub Jägala linnak. Aastaid räägiti, kuidas sinna ehitatakse moodne sõjaväelinnak, mis lahendab Tallinnas asuvate väeosade ruumimured.

Jägala linnaku ehitamine oli plaanitud kaitseväe eelmises, 2009. aasta alguses kinnitatud kümneaastases arengukavas. Majanduskriis kärpis aga enam kui kolmandiku riigikaitse arendamiseks mõeldud summast, sealhulgas ehitusinvesteeringuteks plaanitud rahast. Seetõttu otsustasid kaitseministeerium ja kaitsevägi läinud aasta lõpus, et järgmise kümne aasta jooksul Jägalasse kaitseväelinnakut ei ehitata. Linnaku väljaehitamine oleks maksnud vähemalt 60 miljonit eurot, täismahu puhul isegi 100 miljonit. Sellele oleks lisandunud jooksvad ülalpidamiskulud. Otsus oli hoop Jõelähtme vallale, kuna suurehitisega loodeti ­uusi töökohti ja vallale lisaraha.

Vald unustati ära

Kaitseminister Urmas Reinsalu käskkiri selle aasta maist määras lammutamisele ligi poolsada hoonet. Käskkiri tuli teatavaks teha kantslerile, infrastruktuuri osakonnale ja kaitseväele. Lammutuskopad löödi ehitistesse ja haljastusse. Lammutamisele määrati õppekorpus, selle juurdeehitis, ait, garaažid, kümmekond maja, kasarmu, kanalisatsioon, köögiviljahoidla, vanad katlamajad, kultuurimaja, saun, söökla jne.

Juhtus aga nii, et luba lammutamiseks vallalt ei taotletud. Septembri lõpus saabus vallale tähelepaneliku kodaniku märgukiri. Valla ametnikud läksid seepeale kohe platsile ja peatasid ebaseadusliku lammutustöö. Väga olulises mahus oli linnak aga selleks hetkeks juba maha võetud.

Üle-eelmise nädala vallavalitsuse istungil lammutusluba siiski anti. «Valla poolt vaadates eeldasime samuti, et riigiasutus võiks korrektselt asju ajada,» tõdes kohalikel valimistel vallavanema koha kindlalt säilitanud Andrus Umboja. Tema sõnul selgitas ministeerium, et nende arvates oli tegemist nõukogudeaegsete ehitistega, mille kohta pole korralikke dokumente ja seega leidsid nad, et tegemist on ebaseaduslike ehitistega, mille lammutamiseks pole luba vaja. «Meie sellise mõttega nõus ei olnud. Nõudsime igal juhul lammutuslubade vormistamist. Lõpuks nad siis võtsid mõistuse pähe ja esitasid oma taotluse ning meie andsime lammutusload,» selgitas Umboja.

Kuid selleks hetkeks oli linnak peaaegu maha võetud. Kas vald poleks soovinud, kui neid oleks õigel ajal lammutustöödest teavitatud, mõnd hoonet alles jätta? «Piirkonna kaitseliitlasena leian, et vähemalt osa maju olid väärtuslikud seetõttu, et seal oleks saanud läbi viia kohalikke õppusi. Mis argumentatsiooniga kaitsevägi või ministeerium plaani tegi, ei tea. Aga seal oli hooneid, mis tuli kindlasti lammutada,» tõdes Umboja.

Kuhu said jäätmed?

Lammutusprojekt näeb alati ette jäätmete utiliseerimise. Aga kui lammutusluba ja projekti pole, siis tekib kohalikel vallaelanikel paratamatult küsimus: kuhu on veetud jäätmed? Või on hoopis auk kaevatud ja need maha maetud?