Juhtkiri: kas Rootsi on suurem kui Venemaa?

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Eesti inimeste finantsvara kasv on mõistagi rõõmustav – Eesti Panga värske statistika järgi on viie aasta kasv olnud 78 protsenti. Kogutud vara väärtus on hulk aastaid järjest kasvanud ning kohustuste (s.o võlgade) summa kahanenud. Kujuteldav keskmine Eesti pere on vanu laene rohkem tagasi maksnud kui uusi võtnud. Kasvanud on hoiused pangas, pensionifondid ja Eesti inimestele kuuluvate ettevõtete koguväärtus.

Finantsvarade üldine kasv ei ütle meile, kuidas rikkuse kasv ühiskonna liikmete vahel jaotub. Kindlasti on palju neid, kelle varaline seis on viimase viie aasta jooksul oluliselt halvenenud. Varade summa suurenemine osutab aga siiski esiteks sellele, et üldine majanduskeskkond polegi vast olnud viimastel aastatel sedavõrd masendav, kui vahel püütakse muljet luua – kui inimesed on saanud koguda jõukust, siis on keeruline seda väga halvaks eluks nimetada. Teiseks osutab kasvav finantsvara potentsiaalile, mis meie inimestel ja sedakaudu ühiskonnal on. Vara ja kasvavad rahavarud osana sellest osutavad, et kosunud on nii võimekus (ettevõtlusesse) investeerida kui ka tarbida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles