Kohus mõistis endise kaitsepolitseiniku riigireetmise eest 15 aastaks vangi Vaata, mida räägiti prokuratuuri ja kapo pressikonverentsil, lisatud ka video ja galerii!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Harju maakohus tunnistas täna endise kaitsepolitseiniku Vladimir Veitmani süüdi riigireetmises ja mõistis talle liitkaristuseks 15 aastat vangistust.

16:30

Kaitsepolitseiametis toimuval pressikonverentsil saavad sõna kapo peadirektor Arnold Sinisalu, riigi peaprokurör Norman Aas ja riigiprokurör Inna Ombler.

 
 
16:33

Aas: Veitman mõisteti kokkuleppemenetluse tulemusel süüdi selles, et ta aastatel 2002-2011 kogus ja edastas korduvalt Eesti riigisaladusi Vene Föderatsiooni välisluureteenistuse SVR ülesandel tegutsevatele isikutele, samuti kogus ja edastas ta neile erinevate Eestis elavate inimeste isikuandmeid ja muud infot, mille abil võis saada kahjustada Eesti huve või siis ka värvata või kallutada teisi Eesti kodanikke võimalikuks riigireetmiseks. Kohtueelset menetlust viis läbi kapo ise, kuna see on kapo menetluspädevuses, kuid lisaks oli kahtlustatava tabamine seotud eelneva pikaajalise vastuluureoperatsiooniga ning seda infot tuli töödelda ja analüüsida ühes kohas. Kohtueelse menetluse sai läbi viia väga kiiresti, vähem kui kolme kuuga, misjärel oli võimalik esitada süüdistus ja anda Veitman kohtu alla.

 
 
16:34

Aas: Teatavasti muudeti aastal 2009, pärast Simmi riigireetmise kaasust karistusseadustikku ning täna on riigireetmise eest ette nähtud kuni eluaegne vangistus. Kahetsusväärsel kombel on tegu juba teise juhtumiga, mis leiab aset uue ja karmima seaduse kehtimise ajal. Veitmani karistus annab tunnistust, et tema kuriteo raskus ja tekitatud kahju on võrreldav kahe varasema riigireetmise juhtumiga. Nende juhtumite arvul on selge geopoliitiline ja ajalooline põhjus - Vene eriteenistuste huvi on selles regioonis jätkuvalt suur, teatud mõttes isegi agressiivne. Eesti poolt sellise ohu teadvustamine ja järjekindel vastutegevus on olnud üks põhjus, miks need juhtumid on viimastel aastatel päevavalgele tulnud.

Ombler: Veitmanile mõisteti liitkaristusena 15 aastat vangistust. Ta mõisteti süüdi riigireetmise, asutusesisese teabe kogumise ja edastamise ning riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamise eest. Süüteoga saadud varana konfiskeeriti temalt 120 000 eurot ja mõisteti välja Eesti vabariigi kasuks ka tsiviilhagi 65 520 eurot. Nõuete täitmiseks on arestitud läbiotsimisel peidikutest leitud sularaha - eri elu- ja asukohtadest saadud ligi 89 000 eurot -, pangakontodel olnud üle 90 000 euro, lisaks talle kuuluv korter ja sõiduauto.

 
 
16:40

Sinisalu: Kellega Veitman koostööd tegi, oli välisluureteenistus SVR. Tema vahetu värbaja ja agendijuht oli Nikolai Jermakov, 1948 veebruaris Tallinnas sündinud Vene kodanik.

 
 
16:41

Sinisalu: Jermakovil on elamisluba, mis lõpeb järgmise aasta juulis. Tegemist on KGB endise töötajaga, kes töötas Veitmaniga omal ajal samas üksuses. Jermakov ei olnud SVRi ohvitser, vaid tegu oli SVRi poolt kaasatud kaastöötajaga, pensionil oleva KGB endise töötajaga, kes alustaski seda protsessi, et Veitman värvata välisluureteenistuse kaastööliseks. Jermakov on 1967. aastal lõpetanud raadiotehnikuna merekooli, töötanud mõnd aega külmutuslaevadel. 1975. aastal alustas ta teenistust õpingutega riiklikus julgeolekukomitees, hiljem töötas ta operatiivtehnilises osakonnas 2. jaoskonnas ja oma karjääri lõppedes vanemoperatiivvolinikuna kuni detsembrini 1991.

 
 
16:42

Sinisalu: Jermakovi juht oli meile juba varem tuntud Valeri Zentsov, kellest kirjutasime 2009. aasta kapo aastaraamatus seoses Herman Simmiga. Tema on sündinud 1946. aastal Berliinis ja 1952. aastast elanud koos perega Tallinnas.

 
 
16:44

Sinisalu: Tõendatud kahju - tehnilised tarkvarauuendused ja muud ümberseadistused -, mis on ka sisse nõutud, oli 65 520 eurot. Lisaks vahetule ja konkreetsele kahjule on tekitatud kahju märksa suurem, pean silmas mittevaralist kahju, mida polegi võimalik lõplikult materiaalselt hinnata.

Konkreetsem näide, mida saame avaldada, on, et Veitman avaldas Vene luureteenistusele, et Herman Simm on meie jälgimise all. Ta hoiatas Vene teenistust, kuid meil õnnestus vältida seda, et Simm oleks enne õiget aega mõistnud, et ta on kahtlusalune.

 
 
16:46

Sinisalu: Jermakov ei tegelenud ainult Veitmaniga. Meil on teada rohkem kui üks inimene, kes on Jermakoviga olnud ühenduses, et korraldada teabe kogumist. Soovitame tungivalt nendel inimestel pöörduda kaposse, sest pärast ooteaega me võtame kõigi nendega ise ühendust.

NATO ja ELi saladustele ei olnud Veitmanil juurdepääsu, neid saladusi ta ei reetnud.

Motivatsioonist: ei ole üht ja ainsat selget põhjust, miks ta otsustas reetmise teed minna. See on segu väga erinevatest põhjustest: oli isiklikke probleeme teenistuses ja karjääris, mis põhjustasid rahulolematust, ja kindlasti ka materiaalne olukord. Hiljem, kui koostöö algas, oligi põhiline motivaator raha - ideoloogia, KGB taust või rahvusküsimus tuleks kõrvale jätta. Koostööfaas, mis viis värbamiseni, algas 1999. aastal, värvatuks osutus ta aastal 2002, kui võttis vastu esimese ümbriku sularahaga. Nii et ettevalmistav periood selleks, et ta asuks koostööle Vene teenistusega, oli suhteliselt pikk.

 
 
16:47

Sinisalu: Siin ongi paralleel nii Dresseni kui Simmiga, et raha oli peamisi motivaatoreid. Veitman kohtus Jermakoviga aastas kolm-neli korda, kohtumised olid Eestis, välja arvatud üks, mis toimus augustis 2007 Dubrovnikus Horvaatias, kui kohtumisele tuli ka meie poolt märgitud Zentsov, kelle ta ära tundis.

 
 
16:48

Sinisalu: Meile on teada, et Jermakov asub praegu Peterburis ja ei soovi ilmselt lähiajal Eestisse tulla, kuigi meil oleks talle mõningaid küsimusi.

 
 
16:51

Sinisalu: Zentsov on meie andmetel endiselt Moskvas.

Kui koostööaldis Veitman oli? Algusest lõpuni väga koostööaldis. Kõik ülekuulamised, faktide kontrollimine - kõik oli ladus, andsime talle piisavalt aega mälu värskendada. Topeltelu elamine on väga koormav, see oli talle nii-öelda teraapiline protsess, et sellest koormast vabaneda. Ärarääkimine on psühholoogiline vabanemine, nii et tal oli põhjust igati palju rääkida, meenutada ja sellele eluetapile joon alla tõmmata.

Millal talle jälile saadi? Täpsemaid kuupäevi ja isegi aastat ei tahaks nimetada, aga see kindlasti ei alanud selle aasta augustis vaid märksa varem. See oli suhteliselt pikaajaline tegevus.

 
 
16:53

Milleks ta raha kogus? Ombler: Seda, milleks ta kogus, ei oska öelda. Fakt on see, et ta seda kogus, sularaha hoidis ta peidikutes erinevas valuutas.

Sinisalu: Üks põhjus, miks ta seda raha väga ei kasutanud, on see, et kapos me jälgime ka inimeste finantse ja suured sularahakogused, suured ostud tekitavad kahtlust. Ta ilmselt pani seda tuleviku jaoks tallele.

 
 
16:57

Kas tema kapost lahkumine oli uurimisega seotud? Sinisalu: Ta läks väljateenitud pensionile, ta oli küllalt kõrges vanuses ja me andsime mõista, et ei saa pikendada temaga töökontakti. Tal võib-olla oleks olnud soov edasi töötada.

Kuidas infovahetus toimus? Mingit tehnilist sidepidamist ei olnud, kõik toimus vanamoodsal viisil: Veitman tegi märkmeid, jättis asju meelde, pani mälus olevad asjad paberile ja paberite põhjal kontakti ajal neid andmeid vahetati. Väga keerulist infovahetust nagu James Bondi filmis ei toimunud.

 
 
16:57

Sinisalu: Tavapraktika Vene teenistuste puhul on, et kohtumisel lepitakse kokku järgmise kohtumise aeg ja koht. Meie andmetel toimus info edastamine ainult suuliselt, vahetult, mingeid peidikuid nagu Simmi puhul ei kasutatud.

Kas Jermakov on rahvusvaheliselt tagaotsitav? Veel ei ole. Me seda otsustame vastavalt vajadusele. Võimalik, et see juhtub.

Rohkem küsimusi ei ole ja pressikonverents on lõppenud.

 
 

Kohus arutas Veitmani süüasja kinnisel istungil kokkuleppemenetluses.

Kaitsepolitsei töötajad pidasid endise kolleegi kinni 7. augustil, kahtlustades teda salastatud teabe edastamises Venemaa Föderatsiooni eriteenistustele. Riigiprokuratuuri taotlusel võttis Harju maakohus Veitmani vahi alla kaks päeva hiljem.

Kolmapäeval kell 16.30 andsid kaitsepolitseiametis pressikonverentsi kapo peadirektor Arnold Sinisalu, riigi peaprokurör Norman Aas ja riigiprokurör Inna Ombler.

Kohus on varem mõistnud riigireetmises süüdi Herman Simmi ja Aleksei Dresseni. Simmile mõistis kohus 12,5- ja Dressenile 16-aastase vanglakaristuse.

Kes on Vladimir Veitman?

- Veitman sündis 15.02.1950 Tallinnas.

- Põhi- ja keskkoolis käis ta Tallinnas, Tallinnas TPIs omandas ka tehnilise kõrghariduse.

- 1980-1991 töötas ta NSVL Riikliku Julgeoleku Komitees, täpsemalt ENSV RJK operatiiv-tehnilises osakonnas.

- Kaitsepolitseiametisse asus ta tööle detsembris 1991 põhimõttel, et endisi KGB töötajaid ei kaasatud operatsioonide planeerimisse ja juhtimisse, kuid kasutati spetsialistina tehnilistes toimingutes.

- Veitman saadeti kaitsepolitseiametist pensionile aastal 2011.

Tagasi üles