Luule nõuab rasket tööd arhiivides

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadel 1959 sai filoloogiatudeng Lehte Hainsalu tööd Postimehes, mis toona ilmus Edasi nime all. Kui ta andis intervjuud, näitas ta toimetuse kaminasaalis, kus asus ta toonane töökoht. Ta lehitseb oma kõige uuemat raamatut «Ilma ääre pääl».
Kevadel 1959 sai filoloogiatudeng Lehte Hainsalu tööd Postimehes, mis toona ilmus Edasi nime all. Kui ta andis intervjuud, näitas ta toimetuse kaminasaalis, kus asus ta toonane töökoht. Ta lehitseb oma kõige uuemat raamatut «Ilma ääre pääl». Foto: Kristjan Teedema

Ammune kolleeg ja sinatuttav kirjanik Lehte Hainsalu tuli küsimustele vastama toimetusse, sest pidi niikuinii kodunt välja minema – kirjastus oli talle saatnud paki äsja ilmunud luulekoguga. Intervjuu tegime ruumis, kus ta kunagi töötas.

Miks oli sul tarvis neljanda kursuse eesti filoloogina aastal 1959 tööle asuda ajalehetoimetuses?

Ma kukkusin soome keele kirjalikul eksamil läbi. Ma armastasin soome keelt, olin lugenud soomekeelseid raamatuid ja mõtlesin, et mis see kirjalik töö siis ikka on. Kukkusin laialt kirjutama ja tegin tohutult palju vigu. Paula Palmeos, kes minusse küll väga hästi suhtus, ütles: «Midagi ei ole teha, aga töö on puudulik.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles