Veitmani agendijuht Valeri Zentsov oli Herman Simmi värbaja

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Valeri Zentsov

FOTO: kaitsepolitsei

Riigireetmise eest 15 aastaks vangi mõistetud Vladimir Veitmani tegevust juhtinud Valeri Zentsov on kaitsepolitseile tuttav juba varasemast ajast, just Zentsov värbas Vene eriteenistuste heaks töötama kõrge riigiametniku Herman Simmi.

Pöördepunkt – Simmi värvanud luureohvitser Valeri Zentsov 1997. aastal Eestis.

FOTO: kaitsepolitsei

Herman Simmi tegevust juhtisid eri aegadel kaks Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistuse (SVR) ohvitseri – ärimehena esinenud Valeri Zentsov ja luuraja-illegaal Sergei Jakovlev, kes kasutas Portugali kodaniku Antonio de Jesus Amurett Graf’i identiteeti, kirjutas kaitsepolitsei 2008. aastat käsitlevas aastaraamatus.

Valeri Mihhaili poeg Zentsov sündis 31. augustil 1946 Berliinis vene perekonnas. 1947. aastal kolis perekond Saksamaalt Leningradi ja 1952. aastal Leningradist Tallinnasse. 1963. aastal lõpetas noormees Tallinna 30. keskkooli, läks tööle Tallinna laevaremonditehasesse ning asus õppima Tallinna Polütehnilise Instituudi õhtusesse osakonda. Instituudi lõpetas ta 1968. aastal laevade jõuseadmete insenerina. 1969. aastal võeti Zentsov tööle Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komiteesse (RJK), kus teenis ohvitserina kuni selle repressiivorgani likvideerimiseni Eestis 1991. aastal.

Pärast aastase väljaõppekursuse läbimist Minskis aastatel 1969–1970 vormistati nooruke ohvitser Valeri Zentsov 1. septembril 1970 tööle ENSV RJK vastuluuresse – 2. osakonna 3. jaoskonna operatiivvolinikuks. Jaoskonna kompetentsi kuulusid vastuluure Eestit külastanud välismaa meremeeste ja diplomaatide suhtes ning julgeolekuorganite uurimisalluvusse kuulunud kuritegude - spionaaži, terrorismi, salakaubaveo ja ebaseaduslike valuutaoperatsioonide ennetamine ja tõkestamine operatiivjälituslike meetoditega, kirjutas kaitsepolitsei oma aastaraamatus.

Noor ohvitser oli usin, teadmishimuline ja paistis operatiivtöös silma: juba  kolmeaastase teenistuse järel suunati ta kaheks aastaks (1973–1975) Moskvasse väljaõppekursusele, kus temast koolitati luureohvitser. 1. septembril 1975 viidi Valeri Zentsov vastuluurest üle luuresse ning edutati ENSV RJK 1. osakonna 3. jaoskonna vanemoperatiivvolinikuks. Just luures ehk ENSV RJK 1. osakonnas tegigi mees järgnevalt korralikku karjääri. 1. novembril 1977 edutati Zentsov 3. jaoskonna ülemaks, detsembris 1988 aga luureosakonna ülema asetäitjaks. Kogu luureosakonnas töötamise aja (01.09.1975 – 31.12.1991) oli tema töösuunaks teadus- ja tehnika luure ning tööülesanneteks teadus- ja tehnika informatsiooni hankimine ja analüüsimine.

Pärast Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee likvideerimist sai Valeri Zentsovist 1. jaanuaril 1992 paberite järgi Venemaa Föderatsiooni sõjaväepensionär, kellele maksti sõjaväeosa nr. 33949 kaudu pensioni, 20. märtsil 1998 väljastatud tõendi järgi oli selle suuruseks 1291 rubla ja 54 kopikat.

Tegelikult töötas mees edasi Venemaa välisluures, kasutas ärimehe katet ning elas ajutiste elamislubade alusel Eestis. Just Valeri Zentsov värbas 1995. aastal Herman Simmi ja oli värvatu esimeseks agendijuhiks, märkis kaitsepolitsei. Zentsovi viimane tähtajaline, aastane elamisluba lõppes 12. juulil 1999 ning seda ei pikendatud. Pärast seda elas mees 57 päeva Eestis elamisloata, mille eest saadeti 1999. aasta sügisel sundkorras riigist välja.

Kaitsepolitsei märkis oma aastaraamatus, et Valeri Zentsov on ilmekas näide sellest, kuidas endise NSV Liidu erusõjaväelased, sealhulgas endised eriteenistuste ohvitserid, kujutavad ka 10–15 aastat hiljem ohtu Eesti riigi julgeolekule. Vene kõnekäänd, et endisi luurajaid ja vastuluurajaid pole olemas, ei valeta. Suure tõenäosusega võib Eestis Vene välisluure ülesandel tegutseda veel teisigi endisi ENSV RJK ohvitsere, kes manipuleerivad nende poolt omal ajal värvatud julgeolekuorganite agentide või usaldusisikutega, seisab kaitsepolitsei aastaraamatus.

Kaitsepolitseiamet on samuti korduvalt avalikkusele teatanud, et omaaegne mis tahes koostöö Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komiteega võib saada šantaaži aluseks ning soovitanud pöörduda vabatahtlikult kaitsepolitseisse probleemide ennetamiseks. Herman Simmi juhtum kinnitas taas selle ohu aktuaalsust. Hiljem tegi SVR strateegiliselt õige sammu: asendas agendijuhi rollis Valeri Zentsovi luuraja-illegaali Sergei Jakovlevi vastu ning lõpetas kohtumised agendiga Eestis, märkis kaitsepolitsei.

Tagasi üles