Lukas: me ei solgi ülikooliturgu

FOTO: Lennart Rikk

Haridusminister Tõnis Lukase sõnul ei tähenda see, kui riik lubab avalik-õiguslikel ülikoolidel osadelt tudengitelt õppimise eest tasu küsida, kõrgharidusturu solkimist.

«Turusolkimiseks või reeglite muutmiseks praegust olukorda kahtlemata lugeda ei saa, sest kõik erakõrgkoolid, kes turule tulid, teadsid tingimusi,» leidis minister, oponeerides Mainori kõrgkooli ettevõtluse instituudi juhataja Andres Arraku kriitikale.

«Need põhitingimused ei ole muutunud.»

Tema sõnul oli riiklik koolitustellimus siis ja on seda praegu, kusjuures viimasel ajal on eraülikoolide olukord isegi paranenud, kuna riik on hakanud ka neile koolitustellimust esitama.

Samuti on riik hakanud tellima maksumaksja raha eest vähem õigusteadust ja majandust.

«Riik on tegelikult vähendanud avalik-õiguslike ülikoolide riiklikult makstud osa nendes valdkondades, kus eraülikoolid konkureerivad.»

Teiseks meenutas minister, et avalik-õiguslikud ülikoolid võisid võtta noori õppima riigi tasustamata kohtadele 90ndatel ning võivad seda ka praegu ehk ka see oli eraülikoolidele juba ette teada ning neil oli võimlus sellega arvestada.

«Eraülikoolide esindajad võiksid rääkida kogu tõe ära,» kõneles Lukas. Tema sõnul ei ole keegi käskinud eraülikoolidel avalik-õiguslikega ühineda, kuid miskipärast nad seda teha soovivad.

«Eraülikoolid ise on vähemalt viis aastat teadnud, et ka nende turul läheb kitsaks, ja on pidanud ka omavahel läbirääkimisi ühinemiseks, aga kõigil on olnud oma pretensioone,» meenutas ta.

«Nii ongi juhtunud, et eraülikoolid ei ole saanud Eestis nii palju koostööd teha, et oleks moodustunud tugev suur eraõiguslik ülikool, millele oleks võinud Eestis ruumi olla omajagu.»

Oponeerides Mainori kõrgkooli ettevõtluse instituudi juhataja Andres Arraku kriitikale, leidis Lukas, et hariduselu ei saa võrrelda puhtalt turuga, kuna ülikoolidele esitatakse päris kõrgeid on kvaliteedinõudeid, samuti on seal rohkem ruumi missioonitundele.

«Tegelikult on Eesti riigil olnud see eelis, et me lõime uue kõrgharidussüsteemi vägagi paindlikult,» ütles minister Postimees.ee'le.

«1990ndate keskpaigas anti igasugu eraharidusinitsiatiividele koolituslube välja vabamalt, kui tagant järgi võiks õigeks pidada. Ka neile, kes hiljem oma äris ebaõnnestusid ja sadade kaupa üliõpilasi alt vedasid,» meenutas ta.

Lukase sõnul ei ole kunagisele alareguleerimisele järgnenud viimasel ajal kõrgharidusturgu väljasuretavat ülereguleerimist.

«Eesti hariduses on praegu erainitsiatiiv lubatud palju suuremalt kui mitmetes teistes Euroopa riikides.»

Ta meenutas, et kui Euroopa juhtivates riikides olid 90ndatel reeglina kas riiklikud või eraülikoolid, siis Eesti lõi sinna vahele avalik-õiguslikud, lisades, et nüüd liigutaksegi läänes samm-haaval Eesti mudeli suunas.

Hiljuti pressisõbraks valitud majandusteadlane Andres Arrak kirjutas tänases Postimees.ee arvamusloos, et et avalik-õiguslikud ülikoolid solgivad kõrgharidusturgu nii nagu ETV siis, kui see reklaami näitas.

Tagasi üles