Tudengiliit: ärihuvid ei lase eraülikoolidel koonduda

FOTO: Toomas Huik

Eesti Üliõpilaskondade Liidu aseesimehe Eimar Veldre sõnul takistab eraülikoolide omavahelist liitumist omanike erinev ärihuvi ning see paneb kiikama suurte riigi rahakoti toel tegutsevate haridustemplite poole.


«Eraülikooli liitumine avalik-õiguslikuga on vormilt ju ostu-müügileping,» rääkis Veldre Postimees.ee'le. «Eks avalikud ülikoolid ja riigirakenduskõrgkoolid on hetkel pikemas perspektiivis suutlikumad tagama õppekvaliteeti ja valikuvõimalusi.»

Üliõpilaste seisukohalt pole tema sõnul oluline ülikooli omandivorm, vaid see, kas Eesti ülikoolid, aga ka rakenduskõrgkoolid, pakuvad välja piisava erialade valiku.

«Seega, EBSi ja Euroakadeemia püsimajäämine sõltub nende eripärast mingi nišši täitmisel. Vanima eraülikoolina jääb tõenäoliselt kestma ka EELK Usuteaduste Instituut,» ennustas ta.

Eraülikoolide võimaluste piiri pani riik Veldre sõnul paika 1990. aastate esimeses pooles, kui andis avalikele ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele õiguse avada ka nn tasulisi õppekohti.

«Vahepeale erakõrgkoolide arvukuse suurenemine sai võimalikuks vaid toona puudunud kõrgkooli kui terviku hindamise ja akrediteerimise tõttu.»

Ta märkis, et hetkel käivitunud kõrgkoolide üleminekuhindamine ongi põhjustanud selle, et erakõrgkoolid on sulgemaks uksi, liitumas või senisest tõsisemalt tegelema kvaliteedikindlustamisega.

«Kõrgkoolimaastiku puhastumise seisukohalt pole oluline kõrgkoolide arv, vaid see, kas nad suudavad pakkuda tasemel õpet,» ütles Veldre, märkides, et üldiselt ei saa pidada heaks ülikooli, kes tegeleb vaid õppetööga ehk kellel puudub või on kesine teadus- ja arendustegevus.

Tema sõnul saavad nii era- kui avalik-õiguslikud ülikoolid üldjuhul majandamisega hakkama ning on ka enam-vähem üliõpilassõbralikud.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles