Vastukaja: arvudest olulisem on talupojamõistus

Säilikpuude jätmine uuendusraie lankidele on kaasaegne võte metsade elurikkuse kaitsel ja säilitamisel. Eestis kehtiv metsaseadus seab kohustuse jätta lageraielangile vähemalt viis kuupmeetrit säilikpuid hektari kohta. Riigikogus arutusel olev muudatus suurendab selle koguse raielankidel, mis suuremad kui 5 ha, seniselt viielt kümnele kuupmeetrile. Kas sellest piisab? Eesti Maaülikooli metsakasvatuse osakonnas on põhjalikult uuritud säilikpuude rolli erinevate liikide elupaigana, Keskkonnainvesteeringute Keskuse tellimusel on koostatud säilikpuude jätmise juhend, mis on ka maaülikooli kodulehel huvilistele kättesaadav.

Milline on optimaalne säilikpuude arv või maht kuupmeetrites hektari kohta? Usun, et lahendus pole mitte selle numbrilises fikseerimises metsaseaduses või metsamajandamise eeskirjas. Olulisem on metsakasvatajate ja metsaomanike nõustamine, et nad saaksid ise otsustada, kui palju säilikpuid elupaigana ja vanametsaelemendina igasse puistusse jätta. Metsaseadus ja metsamajandamise eeskiri on niigi ülekoormatud suure hulga arvuliste näitajatega. Palju olulisem on ühiskonnaliikmete teadlikkus.

Maaülikoolis tehtav säilikpuude seire näitab, et praegu langile jäetavad säilikpuud on keskmiselt kuupmeetrise tüvemahuga. Ja kui arvestada, et RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) on võtnud metsamajanduse sertifitseerimise (FSC süsteemis) käigus kohustuse jätta lageraielangile vähemalt kümme nõuetele vastavat säilikpuud hektari kohta, siis on metsaseadusse sisseviidav ja suurte lankide kohta kehtima hakkav nõue juba aastaid meie riigimetsade kõigil raielankidel kehtiv. Eraomanikke aga pigem koolitagem. Praegune erametsaomanik erineb tunduvalt üheksakümnendate alguse omanikust, ta on väga huvitatud metsade jätkusuutlikust ja looduslähedasest majandamisest.

Ei pea väga muretsema ka metsades oleva surnud puidu koguse pärast. Üks kümnendik meie metsadest on range kaitse all. Suur hulk erametsi on majandamata omanike huvi puudumise tõttu, metsaressurss vananeb ja kaotab oma majanduslikku väärtust. Nii nagu enamikus Euroopa maades, jääb ka Eestis kolmandik või vähemalt neljandik metsade juurdekasvust raiumata. Need puud lagunevad ja suunduvad läbi lagupuidu taas uutesse puudesse, pakkudes sellel teel piisavas mahus elupaiku seentele, putukatele ja kõigile teistele eluvormidele, mis metsaökosüsteemi kuuluvad.