Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/09/01/14041579t1hd795.jpg)
/nginx/o/2013/11/01/2594112t1hea71.jpg)
«Kahjuks,» ütleb ametnik, «ei anta teile laenu.»
«Miks?» küsib valitseja suuril silmil.
«Käemehed on nõrgad ja teie ise olete meile tundmatu.»
«…Aga olge siis nii hea, ametniku-härra, ja ütelge mulle, mis ma pean tegema, et teilt laenu saada? Et teilt ü l e ü l d s e laenu saada?»
«Nojaa,» ajab ametnik pea selga, «teie ärritus on siin igatahes ülearune; kõik, mis te teha võite, on see, et te endale kindlad käemehed muretsete.»
(Oskar Luts, «Suvi»)
Raamatuesitlus. Kaks noort inimest. Üks vaatab raamatut, ütleb: «Näe, kui ilus!» Teine noogutab: «Jah… Aga ei tea, kes see Lurich peaks olema?»