Neeme Korv: võidetud ja kaotatud kuld

Neeme Korv
, Postimehe arvamustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Paari päeva pärast saab selgeks Erika Salumäe olümpiakuldade saatus. Kas neid õnnestub osta (tagasi) Eestisse või rändavad Soulis 1988 ja Barcelonas 1992 võidetud ajaloolised trofeed väliskollektsiooni.

Õigus otsustada oma auhindade üle kuulub muidugi sportlasele endale. Kuid vaadates-kuulates Eesti avalikkuse reaktsioone, on lihtne mõista, et igas väikese rahva tütre või poja võidetud medalis, iseäranis olümpiakullas, sisaldub ka sellesama rahva verd, higi ja pisaraid. Eesti lugu.

«Seda päeva ja õhtut kannan ma eneses läbi elu. Olen ajakirjanikuna tegutsenud üle 40 aasta, ent sedavõrd hingeminevaid hetki võib lugeda ühe käe sõrmedel,» ei hoidnud Barcelona trekisõidu finaali kommenteerinud staažikas spordiajakirjanik Tiit Karuks nädal tagasi Postimehes emotsioone tagasi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles