Birute Klaas: väikest ülikooli ei võeta tõsiselt

Tartu Ülikool.

FOTO: Sille Annuk.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Birute Klaasi sõnul ei ole probleem üleikooli eraomanduses, vaid selles, kas ta on piisavalt suur, et olla tõsiseltvõetav.


«Piir avalik-õigusliku ja eraülikooli vahel on tegelikult hägune,» rääkis Klaas Postimees.ee'le.

Ta meenutas, et 40 protsenti Tartu Ülikooli tudengitest tasuvad oma õppemaksu ise ning riik on esitanud koolitustellimusi ka erakõrgkoolidele.

«Kooli jaoks on suurus siiski väga oluline - tõsiseltvõetavuse üheks kriteeriumiks on kriitiline mass üliõpilasi ja õppejõude,» ütles Klaas.

Kui kool on liiga väike, on tema sõnul raske pakkuda kvaliteetset õpet ja tegeleda rahvusvahelisel tasemel teadustööga.

«Seega teatud määral soodustaks killustumuse vähendamine kogu kõrgharidus- ja teadussektori arengut. Tugevad ja konkurentsivõimelised erakõrgkoolid on kindlasti haridusmaastiku loomulikud komponendid.»

Samas on kõrgharidusasutuste ühinemine ja liitumine tema hinnangul tänase haridusmaastiku loomulik samm, mille tulemusena korrastub turg ning tegutsema jäävad parimad ülikoolid.

Rääkides sageli eraülikoolide trumpideks peetavast tudengisõbralikkusest väiksemast bürokraatiast, leidis Klaas, et tudengisõbralikkus ei tohi kindlasti taanduda maksva kliendi ja teenindaja suhtele.

Tema sõnul üritab iga ülikool pakkuda oma üliõpilastele toimivat ja innustavat keskkonda.

«Kindlasti on seda kergem saavutada väikestes organisatsioonides, kus kõik tunnevad kõiki. Samas ei tähenda suurem organisatsioon ilmtingimata väiksemat tudengisõbralikkust, sest iga üliõpilane on vahetus kontaktis eeskätt enda struktuuriüksusega.»

Klaas lisas, et näiteks Euroopa välisüliõpilaste seas läbi viidud uuring andnud Tartu Ülikoolile Euroopa keskmisega võrreldes väga hea hinnangu just üliõpilassõbralikkuse küsimuses.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles