Sahtlit koristades jäi näppu paber: «Jätan muusikakooli pooleli ega süüdista selles hiljem oma vanemaid…» Tuli meelde, et mõne aasta eest pidasin tütrega võitlust muusikakooli katkestamise pärast, ja selleks, et vältida hilisemaid pretensioone, kirjutaski laps tolle paberi. Kuus aastat edukaid õpinguid, aga koera saba – viimane aasta – jäi ikkagi ületamata. Milles asi?! Miks jäetakse entusiasmiga alustatu tihti pooleli?
Tellijale
Marika Korolev: Muusikakool – uskumatult keeruline?!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.