Mehhiko lahes jätkub võitlus reostusega

Foto: Reuters

Kahe nädala eest USA lõunaranniku lähedale Mehhiko lahte voolanud nafta ei näita kadumise märke. Maailma suuruselt kolmanda energiafirma BP jaoks on kaalul ettevõtte maine, rääkimata kümnetesse miljonitesse dollaritesse ulatuvatest kahjudest.

Pärast seda, kui BP renditud naftaplatvorm Deepwater Horizon 22. aprillil plahvatuse tagajärjel merepõhja vajus, on puuraugust merre voolanud sadu tuhandeid liitreid toornaftat päevas. Kuna veealust mõõtmisseadet ei ole, on täpset kogust äärmiselt raske määrata. Hinnangud erinevad 800 000st 26 miljoni liitrini.

Naftalaik on praeguseks 200 kilomeetrit pikk ja 110 kilomeetrit lai, näiteks Läänemeres kataks see Hiiumaa, Tallinna ja Turu saarestiku vahelise ala. Kuna kardetakse, et naftalekke peatamiseks kulub mitu kuud, võib reostusest kujuneda Ühendriikide suurim keskkonnakatastroof viimastel aastakümnetel.

Mõistagi ei ole reostuse põhjustamise eest vastutav BP alla andnud. 1500 meetri sügavusel asuva naftalekke paikamiseks on firma eksperdid välja töötanud mitmesuguseid plaane. Näiteks üritavad veealused robotid taas tööle saada sulgemisseadet, mille automaatika kahe nädala eest platvormi plahvatuse järel alt vedas ning leket ära ei hoidnud.

Kuna seni pole keerukas operatsioon tulemust andnud – BP USA haru juht Lamar McKay võrdles seda südameoperatsiooni läbiviimisega pilkases pimeduses, kusjuures kirurgideks on robotid –, on esialgu suurimad lootused seotud veealuse naftaeraldussüsteemi ehk kolme hiigelkupliga, mida BP lekete kohale asetada tahab.

Esimene kolmest kuplist valmis eile, ülejäänud kahega loodetakse ühele poole saada nädala jooksul. Suurima lekkeallika kohale on kavas paigaldada umbes sada tonni kaaluv kuppel ning kui operatsioon osutub edukaks, võidaks kuni 85 protsenti lekkivast naftast torujuhtme kaudu pumbata merepinnal asuvasse tankerisse, mis nafta eraldab ja hilisemaks töötlemiseks ladustab.
Pikaajalisem lahendus on seotud pühapäeval nelja kilomeetri sügavusel merepõhjas alanud operatsiooniga, mille käigus BP asus puurima uut auku esialgsest lekkekohast umbes kilomeeter eemal. Nii loodetakse naftavool uude sängi suunata.

Nn asenduskaev peaks külgsuunas läbistama lekkiva puur­augu ning seejärel pumbatakse sellesse esmalt naftast raskemat vedelikku ja seejärel tsementi, mis peaks lekke peatama. See võib aga aega võtta kuni kolm kuud ning võib kütusefirma teatel ebaõnnestuda, kuna õiget puurimisnurka on raske leida.

Kuigi USA valitsus ja osariigid löövad reostustõrjes kaasa, on lekke peatamine tehtud BP ülesandeks, kuna naftafirmal on kõige rohkem oskusi ja võimalusi sääraste õnnetustega tegelemiseks. Valitsuse ülesanne on survestada ettevõtet kiiresti tegutsema või, nagu ütles üleeile siseminister Ken Salazar, «hoida oma saabast BP kaelal».

Louisianas ja teistes Mehhiko lahe äärsetes lõunaosariikides Alabamas, Mississippis ja Floridas on seoses naftareostusega välja kuulutatud kriisiolukord. Piirkonnas on ökokatastroofi tõrjumisega ametis üle 2500 inimese, kes kasutasid ära soodsaid ilmaolusid, et merre reostustõkkeid paigaldada ja koolitada kohalikke kalureid merepuhastamises kaasa lööma.

Piirkonnas asub 40 protsenti kogu USA märgaladest ning reostus ohustab sealset tundlikku ökosüsteemi – kalade, krevettide ja krabide püüdmise kõrval ka haruldasi veelinde ja -loomi.

Iga päevaga tõsisemaks muutuv keskkonnakatastroof hakkab mõjutama ka Ühendriikide poliitikat. Näiteks California osariigi kuberner Arnold Schwarzenegger teatas, et nähes puurtornidega kaasnevaid ohte, ei toeta ta enam ettepanekut osariigi lõunaranniku lähedal Santa Barbaras naftat puurida.

Viis suuremat naftareostust läbi aegade