Euroopa Liidu asjade komisjoni reformierakondlasest esimees Arto Aas avaldas lootust, et seitsme kuu pärast toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias keskendutakse senisest enam Euroopa teemadele, sest sündmused Brüsselis mõjutavad inimesi sama otseselt kui riigikogus toimuv.
Aas märkis valitsuse Euroopa Liidu poliitika arutelul Euroopa Parlamendi valimiste lähenemisest rääkides, et kõik on kuulnud inimesi ütlemas, et neid ei huvita Eesti poliitika ja valimised, sest see ei puuduta neid.
«Me mõistame, kui rumal on selline väide, sest ka kõige apoliitilisem persoon maailmas ei suuda end poliitiliste otsuste mõjusfäärist nii-öelda välja logida. Paraku kohtab sellist suhtumist ka poliitikute hulgas, kui jutuks tulevad Euroopa teemad ja otsused, mis langetatakse Brüsselis või Strasbourgis,» lausus ta.
Ta toonitas, et Euroopa Liidu teemad ei ole aga välispoliitika, sest sündmused Brüsselis mõjutavad Eesti inimesi sama otseselt kui otsused, mis on langetatud riigikogu saalis. «Ma loodan väga, et saame europarlamendi valimiste ajal arutleda Euroopa teemadel, mitte kähmelda riigisiseseid ambitsioone silmas pidades. Kampaania sisu peab domineerima formaadi üle, mitte vastupidi,» ütles ta.
Aasa sõnul on paljudes Euroopa riikides valimisi võitmas populistlikud ja Euroopa-vastased jõud ning valimistest on kujunemas protestiaktsioon. Tema hinnangul on Eestil võimalus positiivselt eristuda, sest ühena vähestest Euroopa Liidu riikidest pole Eestis inimeste usaldus Euroopa Liidu ja tema institutsioonide vastu langenud.
«Üleeuroopalise mõõtmega teemasid, mida arutada, on palju. Milline peaks olema uus Euroopa Liidu eelarve struktuur? Kas Euroopa Liit vajab uut aluslepingut? Kui kaugele oleme valmis minema föderaliseerumisega? Milline peaks olema Euroopa Liidu iseseisev kaitsevõime? Kuidas teha Euroopast maailma kõige ettevõtjasõbralikum ilmajagu?» loetles ta ning lisas, et sisulist arutelu väärib ka see, milliseks kujunevad Eesti eesistumise prioriteedid 2018. aastal.
Aas avaldas hiljem saadikute küsimustele vastates arvamust, et ka Eesti saadikud Euroopa Parlamendis võiksid Euroopa teemadel rohkem sõna võtta. «Me näeme, et vähemalt mõned neist on väga aktiivsed sisepoliitika kommenteerimisel, me teame, et mida radikaalsem või teravam seisukoht, seda rohkem meediakajastust. Aga me kuuleme küllaltki vähe nende arvamusi Euroopa tuleviku ja probleemide kohta,» ütles ta.
Ta kordas, et Euroopa teemat peaks olema Eesti debattides rohkem. «Loodetavasti tulevikus tõepoolest, kui meil on Euroopas ainult kuus saadikut, siis me oleme veendunud, et nad on parimad meie esindajad, kes suudavad neid probleeme, mida arutatakse Brüsselis ja Strasbourgis, ka Eesti kodupublikule selgitada,» lisas Aas riigikogus.