Puhaste eestlaste räpasevõitu minevik

Kuigi jalgade pesemine polnud levinud, manitsesid puhtusearmastajad seda enne sängi pugemist siiski tegema. Eesti Vabaõhumuuseumi kogust pärit Kirbla vaip. Foto: Eesti Vabaõhumuuseum

Kuigi sõna «peldik» oli eesti keele sõnaraamatus sees juba 1660. aastal, polnud Eesti Vabariigi algusaastatel taluelu uurimas käinud tudengite märkmete järgi paljudes taludes käimlaid, ja neidki, mis olemas olid, ei kasutatud alati.

«Jalgrada väljakäigu koha juurde õige rohtunud» – just nii poeetiliselt iseloomustas 1920. aastate alguses üks tudeng kuivkäimla olukorda ühes Läänemaa talus.

Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektori Heiki Pärdi sõnul hakati käimlaid Eesti taludesse rajama juba 19. sajandil, kuid nende igapäevase kasutamise komme juurdus rahva seas väga visalt. «1918. aastal, kui Eestis oli Saksa okupatsioon, siis toonased sõjaväevõimud neile omase jõulisusega teatasid, et kõigis taludes peavad olema käimlad,» rääkis ta.