Ausad nõukogude kunstnikud

, kunstikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näituse «ANK’64. Pool sajandit kunstis» avamine Tallinna Kunstihoones. Esiplaanil Jüri Arraku teosed.
Näituse «ANK’64. Pool sajandit kunstis» avamine Tallinna Kunstihoones. Esiplaanil Jüri Arraku teosed. Foto: Peeter Langovits

Näitus «ANK ’64. Pool sajandit kunstis» on ühelt poolt retrospektiiv, kuid teiselt poolt näitavad kunstnikud ka oma uuemat loomingut.

Käibel on ilus legend, et tollase kunstiinstituudi tudengite rühmitus saigi iroonilises võtmes oma nime kui «Ausad Nõukogude Kunstnikud». Jüri Arraku meenutuste järgi oli nimevalikul mitu varianti, algul «Arc», siis aga selgus, et sellise nimega rühmitus oli juba maailmas olemas. Siis «Antikunst» ja muud säärast.

Kuid tegelikult olidki nad ausad, nad ei teinud valitseva võimuga mingeid kompromisse. See oli midagi täiesti uut, võrreldes enne neid valitsenud «karmi stiiliga», mis tõi küll endaga kaasa olulisi vormiuuendusi, kuid ikkagi kohanes nn temaatilise kunsti nõuetega: tööstusmaastikud, kolhoosielu, töökangelased, kalurid jne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles