Rahandusministeerium soovib riigikogus eile elavat arutelu tekitanud riigieelarve baasseaduse eelnõuga suurendada uue aasta algusest rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu koosseisu, lisades sinna kultuuriministri esindaja.
Ligi: nii ei saa jääda, et ERRil ei ole peremeest
7. november 2013, 13:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjas põhjendab rahandusministeerium nõukogu suurendamise soovi vajadusega tagada rahastamise selgus ja läbipaistvus, milleks on valitsus nõukogu tasandil reeglina esindatud valdkonnaministri esindaja kaudu. Ettepaneku kohaselt peaks kultuuriminister oma esindaja nimetama ka rahvusringhäälingu nõukokku.
Eelnõu esimesel lugemisel tekitas ettepanek saadikutes palju küsimusi. Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Priit Sibul ütles, et kui rahandusministri hinnangul on see vaid riigieelarve ja tasakaalu stabiilsusega seotud eelnõu, siis talle päris nii ei tundu.
«Osaliselt jääb ikka mulje, et püütakse istmiku kaudu hambaid parandada. Kui võtame rahvusringhäälingu, siin võib mõneti aru saada, et räägitakse finantsplaani- ja eelarvemuudatustest, aga kuidas te sel juhul seletate selle nõukogu suurendamise vajadust riigieelarve baasseaduse eelnõu läbi? See jääb mulle küll täiesti arusaamatuks, et need kaks asja omavahel kuidagi seotud on,» märkis Sibul.
ERR ei kipu astuma riigiga ühte sammu
Rahandusminister Jürgen Ligi vastas, et rahvusringhääling on üks selline hästi sõltumatu avalik-õiguslik isik, kes ei kipu astuma mõnes printsipiaalses küsimuses riigiga ühte sammu. «Seal ei ole sedasorti liikmeid, kes on harjunud teatud protseduure ja tavasid järgima ja selle tõttu kirjutati see üks liige sinna juurde,» lausus ta.
Ligi sõnul on kultuuriminister juhtinud korduvalt tähelepanu, et rahvusringhääling läheb nii oma laenutegevuses kui ka muudes otsustes järjekindlalt oma rada ja otsene võimalus kontrollida tema haldusalas olevaid avalik-õiguslikke isikuid ministril puudub.
«Erinev on olukord teistes avalik-õiguslikes isikutes, kus taolised nõukogu liikmed on juba olemas. Sellepärast on see erand sinna kirjutatud, tungival palvel midagi ette võtta, et vastutaval ministril oleks võimalik ka vastutada,» põhjendas reformierakondlasest rahandusminister.
Kui sotsiaaldemokraat Mart Meri pidas nõukogu muutmise soovi kobarseaduse ilmseks tunnuseks, siis Ligi sellega ei nõustunud. «Rahvusringhääling on lihtsalt kõige elementaarsem osa valitsussektorist. Mitte kuidagi ei saa öelda, et riigieelarve baasseadus oleks rahvusringhäälingu puhul selles mõttes spetsiifiline, küll aga on rahvusringhäälingus rakendusmehhanism nõrk,» märkis ta.
Eelarve menetlemine efektiivsemaks
Ligi sõnul peaksid saadikud teadma, kuidas ERRi eelarve on tehtud. «See on ebaloomulik, kui seadus ütleb, et me peame läbirääkimisi ministrite ja põhiseaduslike institutsioonidega (neid on juba peaaegu 20), see on päris ebameeldiv tegevus, siis kuskilt tullakse ja püütakse minu jutule pääseda ja panna mind kahele poole lauda istuma siis erieelarve suhtes. See ei toimi! Ma olen mitteametlikult aidanud ERRi. Ärge heitke mulle seda ette,» rääkis minister.
Ta lisas, et nii ei saa jääda, et ERRil ei ole peremeest. «Te tahate, et ERRi eelarve menetlemine oleks efektiivsem, siis leppige selle muudatusega. Kui te ei taha, ma võtan selle teadmiseks ja siis ERRil peremeest ei ole,» märkis ta.
Sibul küsis seejärel, et kui panna nõukogu kaheksale liikmele üks juurde, siis kas sellega tekib rahvusringhäälingule peremees ja kultuuriministeerium võtab selle rohkem enda omaks. Samas nõustus ta, et ERRil vist ei ole peremeest, vähemalt head mitte.
Minister suunistega ei tegele
Ligi vastas, et reeglina on taolistes asutustes olemas rahanduse eest vastutav ja täitevvõimuga otseselt suhtlev ametnik. «Aga ma ei saa aru, kuidas tema tasakaalu võiks mõjutada praktikas, sest kõigepealt ei tegele minister, vähemalt praegune minister, taoliste suunistega nõukogudes, mis võiksid olla kuidagi poliitiliselt tundlikud. Ma ei näe seda tasakaalu kadumise kohta,» lausus ta.
Tema sõnul on tähtis, et olemas oleks finantsjuhtimine, finantsinformatsioon ning see ka vabalt liiguks. «Kui te selle punkti välja viskate, siis ma arvan, et ERR sellest ei võida, sest isiklikult ma ei saa lõputult seista, mul ei ole aega sellega tegelda, siiani ma olen mitteametlikult natuke tegelnud, eelarvetaotlusi viinud valitsusse. Kultuuriminister tahab oma haldusala asutustes omada otsesemat sidet ja kontrolli kui lihtsalt nende riigikogu liikmete, ühiskonnaliikmete tutvuse kaudu,» ütles Ligi.
Kehtiva seaduse kohaselt kuulub ERRi nõukokku neli rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjat ning üks riigikogu liige igast fraktsioonist. Praegu on riigikogu liikmetena nõukogus Priit Toobal, Igor Gräzin, Priit Sibul ja Jaak Allik ning asjatundjatena Agu Uudelepp, Mart Luik, Rain Tamm ja Krista Aru.