Tederi seisukoht Vaarmanni osas tekitab riigikogu juhatuses küsimusi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Urbo Vaarmann

FOTO: Margus Ansu / Postimees

Riigikogu juhatus ootab õiguskantsler Indrek Tederilt selgitusi, miks ei pea parlament tema hinnangul oma nõusolekut andma riigikogu liikmeks saanud keskerakondlase, korruptsioonis süüdistatava Urbo Vaarmanni kohtumenetluse jätkamiseks, samas kui 2005. aastal tuli riigikogul seda samalaadses olukorras teha.

Riigikogu esimees Ene Ergma meenutas Tederile saadetud kirjas, et riigikogu praktikas on olnud juhtum, kus riigikogu nõusolekut on küsitud saadiku osas, kelle suhtes oli kohtumenetlust juba alustatud. «Sellest hoolimata pidasid nii riigi peaprokurör kui ka õiguskantsler vajalikuks pöörduda riigikogu poole saadikupuutumatuse äravõtmiseks nõusoleku saamiseks, mille riigikogu ka andis,» ütles ta.

2005. aasta septembris võttis parlament saadikupuutumatuse reformierakondlaselt Jaanus Tamkivilt, kellele oli esitatud süüdistus ametiseisundi kuritarvitamises Kuressaare kunagise linnapeana. Kõigis kohtuastmetes mõisteti Tamkivi õigeks.

Õiguskantsler Allar Jõks leidis toona, et kui inimene saab riigikogu liikmeks ajal, mil kohtumenetlus on pooleli, nõuab põhiseadus kohtumenetluse jätkamiseks saadikupuutumatuse võtmist.

Praegune õiguskantsler on asunud aga vastupidisele seisukohale, mille järgi pole praeguses olukorras Vaarmanni üle kohtumenetluse jätkamiseks riigikogul vaja nõusolekut anda.

Ergma paluski nüüd Tederil selgitada, millistele argumentidele tema seisukoht tugineb, arvestades muu hulgas vajadust kujundada immuniteedist ühtne arusaamine ja sellele vastav praktika.

Vaarmann sai riigikogu liikmeks eelmisel neljapäeval pärast Tartu volikogu esimeheks saanud Aadu Musta tagasiastumist ning talle on esitatud süüdistus korduvas pistise andmises ja pettuse teel soodustuse saamises või soodustuse mitte-eesmärgipärases kasutamises.

Uudisteagentuuri BNS andmetel on sarnase süüdistuse juriidilise isikuna saanud ka OÜ Puhkepesa. Lisaks süüdistab prokuratuur OÜd Avicia juriidilise isikuna toime pandud soodustuskelmuses, Olegi eraisikuna toime pandud soodustuskelmuses ja Üllet korduvas pistise võtmises.

Prokuratuur on varem märkinud, et uurimise andmeil olid kuriteod toime pandud ajavahemikul alates 2010. aasta teisest poolest kuni mullu suveni ning korruptsioon oli seotud uurimisaluse inimese tegevusega Tartu linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni töös.

Samuti kahtlustati Vaarmanni selles, et ta taotles pettuse teel abikaasale kuuluva äriühingu nimel põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt rahalist toetust summas ligi 300 000 eurot. Uurimise andmeil on taotletud summa välja makstud osaliselt, kirjutas BNS juunis.

Tagasi üles