Eestlanna Filipiinidel taifuunivangis: hirmsamatel hetkedel pugesin kappi peitu
12. november 2013, 14:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taifuuni ajaks Filipiinidele Boracay saarele üksi vangi jäänud eestlanna, Estraveli Virumaa piirkonna müügijuht Andrea Bild tõdeb, et sellise asja üleelamine kurnas ta emotsionaalselt täiesti ära.
Naine oli reisil koos mehega, ent taifuuni saabudes oli ta abikaasa Manilas ja tema saarel ihuüksi. «Täitsa ajuvaba oli seal oodata ja vaadata, kuidas kõik sebisid. Ma ei teadnud, kuhu ronida või mida teha. Hotell oli ka otse rannas...» ütles ta Postimehele. Turistile öeldi tema sõnul vaid niipaljukest: «Ole toas, ära õue tule!»
Bild oli endale puhkusepaigaks valinud (nüüd tagantjärgi kurjakuulutava nimega) Seawind Resorti Filipiinidel Boracay saarel, kohe ranna ääres, vahendas tema hirmuäratavate päevade kogemusi Estraveli blogi. Paar päeva varem pealinnast Manilast saarele sõites ei olnud taifuunihoiatusest veel laiemalt kuulda. «Alles hiljem hotellis kuulsin kohalikke rääkivat võimalikust taifuunist. Samas rääkis iga inimene erinevat juttu ja esimesel hetkel ei osanud arvata, keda kuulata ja milline on õige info,» rääkis Bild.
Rahvusvahelistest uudistekanalitest taifuunihoiatustele kinnitust leides oli aga juba hilja – saarelt ei pääsenud enam kuidagi minema. Järk-järgult tõsteti veest välja paadid ja inimestel kästi viibida hotellides. Päev enne taifuuni kadus ära elekter, kuid varugeneraatorid veel töötasid. Kadus mobiililevi – kellegagi kontakti saada oli võimatu.
Alatiseks jääb talle meelde tormi ja purustuste ajal levinud tugev lõhn, mis meenutas kodust muruniitmist.
«Inimesed, kes polnud varunud sularaha, kannatasid, sest neil polnud ka raha kuskilt võtta. Hotell oli siiski nõus abistama ja tasuta süüa-juua andma,» kiidab Bild kohalike inimeste mõistlikku suhtumist.
Turiste oli hotellis vähe – mõned inimesed Austraaliast, Hiinast ja Koreast. Hotell lubas enda uksest sisse varjule ka kohalikke inimesi – kedagi ei jäetud välja. Hotellitöötajad ehitasid oma eluga riskides hoonete juurde kilest, liivast ja palmilehtedest barrikaade.
Andrea viibis tormivangis kokku kaks päeva – teadmatuses, millal taifuuni võimsaimad iilid kohale jõuavad. Lisainformatsiooni ei saanud mitte keegi, sest ükski kommunikatsioonivahend ei töötanud. «Nii toimuski ainult üks suur ootamine.»
Hotellitoas oli üsna hirmus. «Konditsioneer tahtis seina küljest ära tulla, tuul vihises koledal häälel, kogu saar oli täiesti pime. Pugesin hirmsamatel hetkedel kappi peitu,» kirjeldas Andrea.
Alatiseks jääb talle meelde tormi ja purustuste ajal levinud tugev lõhn, mis meenutas kodust muruniitmist.
Taifuun möllas saarel kokku viis tundi. Selle eel ja järel valas kaks päeva vihma ning puhus tugev tuul.
Ilma paranedes avanes masendav vaatepilt. Teed olid läbimatud, kuid kohalikud alustasid usinalt nende koristamist. Filipiinide kuurortpiirkondade hotellid, mis valdavalt on ehitatud betoonist, olid tuule eest kaitstud ja taifuun hotelle ei purustanud. Suur tragöödia tabas aga kohalikke, kelle bambusest ja palmilehtedest hütid taifuun purustas ja minema uhtus. Inimesed jäid ilma oma kodudest, paljud ka töökohtadest.
4-pallist taifuuni ei olnud Boracay saar varem kogenud. Kohalikud jäävad tõenäoliselt veel pikemaks ajaks elektrita, kuid on asunud tormikahjusid koristama ja oma elu uuesti üles ehitama. Uute majade taastamine maksab kohalike sõnul umbes 600 eurot maja kohta ja see võtab aega 3 kuud.
Esmaspäeval õnnestus Andreal pääseda Cebu saarele, kus olukord on rahulikum. Seal sai ta ühendust võtta oma lähedastega ja anda teada, et temaga on kõik korras.
Mida Filipiinide torm õpetas?
Ole alati kursis maailma asjadega. Ühelt poolt soovime me kõik puhkuse ajal nö. juhtme seinast välja tõmmata, kuid vähemalt oma puhkusepiirkonna kohta käivaid uudiseid tuleks igapäevaselt jälgida. Kui rahvusvahelises meedias räägiti taifuuni saabumisest mitu päeva ette, siis kohapeal levis sama info liiga hilja ja vastuolulise sisuga.
Jää rahulikuks ja leia endale kõige turvalisem paik. Püüa leida pelgupaik mõnes korralikus hotellis. Võta aeg maha ja ära kiirusta – ära hakka asjatult riskima või seiklema. Las reisiplaanid ja –eelarve lendavad uppi – esmatähtis on sinu turvalisus.
Mõtle läbi, kas ja kuidas saad hakkama ilma elektri ja sidevahenditeta. Kui elektrit pole ja mobiilside ei tööta, kipuvad tänapäevasel inimesel saama head mõtted otsa. Jää rahulikuks, leia lahendusi või lihtsalt oota.
Hoia alati väikest tagavara sularaha. Sama soovitus kehtib ka muul ajal kaugemates piirkondades reisides, sest pangakaardi toimimisele ei saa päris kindel olla kunagi.