Jalakas: roheliste ühinemisest SDE-ga on vara rääkida

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peeter Jalakas
Peeter Jalakas Foto: Reuters/ScanPix

Eestimaa Roheliste endise esimese eestkõneleja Peeter Jalaka sõnul on enne mai lõpus toimuvat erakonna üldkogu raske kommenteerida sotsiaaldemokraadi Ivari Padari seisukohta, et rohelised peaksid Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga (SDE) ühinema.


Jalakas ütles BNSile, et võimalikust ühinemisest on vara rääkida, kuna kõigepealt tuleb rohelistel isekeskis selgusele jõuda, kuidas üldse jätkata. «Kui üldkogu on toimunud, siis võib alles mõelda, mismoodi edasi: kas jätkatakse ühe erakonnana või mitte,» lausus ta ja lisas, et praegu on erakonnas vastuolud nii sügavad, et on väga keeruline ette kujutada lihtsat lahendust.

Jalaka sõnul peab 28.-29. mail toimuv üldkogu andma hinnangu kolme riigikogu liikme - Marek Strandbergi, Valdur Lahtvee ja Mart Jüssi - tegevusele, mis lõppes Harju maakohtus sõlmitud kokkuleppe alusel mullusügisese üldkogu otsuste tühistamisega.

«On üsna palju liikmeid, kes on seisukohal, et kui samad inimesed saavad uuesti ükskõik mis kogusse - juhatusse, volikokku - valituks, siis nende jaoks erakonda enam pole,» ütles Jalakas, kelle sõnul on ilmselgelt ka neid, kes arvavad samamoodi, juhul kui Strandberg, Lahtvee ja Jüssi heidetakse erakonnast välja.

Jalaka sõnul sõltuvad üldkogu hinnangust seega kõik ülejäänud otsused. «Mängida, et midagi pole olnud, ei ole täna enam võimalik,» lausus ta ja kinnitas, et kui kolm saadikut jätkavad üldkogu otsusel tegevust, lahkub osa liikmeid kindlasti parteist.

Samas märkis ta, et ka sotsiaaldemokraatidel on kõigepealt vaja ühest liitumisest toibuda, enne kui järgmisele mõelda. «Selgelt ei ole ka see erakond enam sama, mis aasta eest,» lisas ta.

Eestimaa Roheliste võimalikule ühinemisele sotsiaaldemokraatidega avaldas sel nädalal toetust SDE kauaaegne esimees, praegune eurosaadik Ivari Padar. Padar ütles BNSile antud intervjuus, et ei välista Eestimaa Roheliste ühinemist ning peab seda isegi väga loomulikuks. «Selline roheline vastutustunne ei ole kindlasti sotsiaaldemokraatidele võõras,» lausus ta.

Eelmisel sügisel moodustas SDE nii Rahvaliidu kui rohelistega koostöökonsultatsioonide pidamiseks töörühma. Rahvaliiduga on märtsi keskel alanud läbirääkimiste järel koostatud ühinemislepe, mille heakskiitmist arutab laupäeval Rahvaliidu ja 16. mail SDE volikogu. Lõplikult peavad ühinemise otsustama 23. mail toimuv Rahvaliidu kongress ja juuni algul kogunev SDE üldkogu, kus vajab otsus vähemalt kahe kolmandiku delegaatide toetust.

Roheliste erakonnas tulid sisetülid avalikuks aprilli algul, kui Harju maakohtus kinnitatud kokkuleppe kohaselt tühistati mullu 21. novembril peetud üldkogu otsused. Seega taastusid ka Marek Strandbergi juhitud üldkogu eel ametis olnud juhatuse volitused.
Pärast üldkogu esimeseks eestkõnelejaks saanud Jalakas on nimetanud kokkulepet erakonna kaaperdamiseks. Tema sõnul sõlmisid kohtus üldkogu otsused vaidlustanud Andres Murdveega erakonna nimel kokkuleppe Strandberg ning riigikogu liikmed Valdur Lahtvee ja Mart Jüssi hoolimata sellest, et erakonna volikogu ja juhatus ei olnud hagis sisalduvaga nõus.

Strandberg on omakorda esitanud partei vahepealse juhtkonna peale riigiprokuratuurile avalduse, mille alusel alustas kaitsepolitsei kriminaalmenetlust. Menetluse käivitamisel võeti aluseks karistusseadustiku paragrahv, mis käsitleb eraviisilist jälitustegevust ning mille eest saab kohus eraisikut süüdimõistmisel karistada kuni kolmeaastase vangistusega.

Strandberg süüdistas roheliste üldkogu järgse juhatuse liikmeid tema ebaseaduslikus jälitamises, märkides, et nad hankisid kuskilt tema mobiilikõnede väljavõtted. Jalakas on süüdistused tagasi lükanud ja öelnud, et mobiilifirma saadab erakonna telefoniarved koos kõneeristusega partei kontorisse, kus üks teine erakonna liige oma kõneeristust vaadates juhuslikult avastas, et Strandberg oli kõnelenud kohtusse kaebuse esitanud Andres Murdveega.

Aprillis tegi Jalakas koos veel üheksa toonase juhatuse liikmega avalduse, kus süüdistati Strandbergi demokraatia põhimõtete rikkumises ning nõuti tema ja tema pooldajate parteist väljaheitmist. Avaldusele olid peale Jalaka alla kirjutanud Dagmar Mattiisen, Mikk Sarv, Airi Hallik-Konnula, Elmer Joandi, Olev Leesmend, Andrus Mäesepp, Riho Raassild, Tanel Tammet ja Peep Tobreluts.

Strandberg teatas seejärel, et on hämmelduses, et tema oponendid ei soovi sisulist diskussiooni ning kaitsevad raevukalt oma võimupositsioone erakonna huvisid arvestamata. Lisaks Strandbergi väljaheitmist nõudnud liikmetele kuulusid üldkogul valitud juhatusse Strandberg, Mart Jüssi ja Valdur Lahtvee.

Meedias nimetati toonaseid juhatuse valimisi ka paleepöördeks, kuna Strandberg tõrjuti oma toetajatega erakonnas siseopositsiooni.

Enne üldkogu kuulusid juhatusse eestkõnelejatena Marek Strandberg, Mart Jüssi, Valdur Lahtvee, Ahto Oja ja Mikk Sarv ning liikmetena Maire Forsel, Jüri Ginter, Katrin Idla, Agu Kivimägi, Andrus Mäesepp, Riho Rassild ja Ene Savolainen. Selles koosseisus on juhatus Harju maakohtu määruse järgi ametis ka alates 6. aprillist kuni järgmise üldkoguni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles