Algaja juhi tunnusmärk muutub vabatahtlikuks

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Algaja juhi tunnus ehk nn vahtraleht.
Algaja juhi tunnus ehk nn vahtraleht. Foto: Postimees.ee

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis neljapäeval kooskõlastusele liiklusseaduse muutmise eelnõu, mis muu hulgas muudab algaja juhi rohelise vahtralehega tunnusmärgi kasutamise vabatahtlikuks ja laiendab ühissõidukite raja kasutamise õigust.

Algaja juhi tunnusmärgi ehk niinimetatud vahtralehe kasutamine muutub vabatahtlikuks. Sõidukijuhi koolituse kvaliteedi paranemise tulemusena ei ole algaja juhi tunnusmärgil teisi juhte hoiatavat eesmärki, mis on õppesõiduki tunnusmärkidel. Algajad juhid, kes soovivad sõidukil kasutada algaja juhi tunnusmärki, võivad seda edasi kasutada, teatas majandusministeeriumi pressiesindaja.

Riik on ka varem järk-järgult on loobutud algajatele juhtidele kehtestatud liikluspiirangutest, näiteks varem kehtinud kiirusepiirangust 70 km/h.

Muudatusega piiratakse kolme- ja neljarattalise mopeedi liiklemist jalgrattarajal ja jalgrattateel, kuivõrd kolme- ja neljarattalised mopeedid on enamjaolt oma laiuselt võrdsed väikse sõiduautoga. Seega ei sobi sellised sõidukid ehituslikult jalgrattarajal ja jalgrattateel liiklema, kuna viimased ei ole üldjuhul laiemad kui poolteist meetrit. Tihti ei ületa jalgrattaraja laius ühte meetrit. Samuti suurendatakse neljarattaliste mopeedi ehk niinimetatud mopeedauto juhi vanuse alammäära 16-eluaastani. Tulenevalt oma ehituslikest omadustest, enamjaolt on neil rool, käigukast ja kinnine kere, on neljarattalised mopeedid sarnased autodega ning võrreldes kaherattaliste mopeedidega kujutavad liikluses suuremat ohtu. Seetõttu on ka juhi vastutus suurem.

Eelnõu laiendab ka ühissõidukiraja kasutamise õigust. Kehtiva seaduse kohaselt võib teeomanik liiklusmärkidega lubada ühissõidukirajale ka jalgrattad. Muudatusega võimaldatakse teeomanikul lisaks jalgrattale lubada ka teistel sõidukitel kasutada ühissõidukirada. Täiendavalt on ühissõidukiraja kasutamist laiendatud eritalituse sõiduki ja täiselektrilise veoajamiga elektriautoga. Muudatusega soovitakse populariseerida elektrisõidukite kasutamist. Ühtlasi on eesmärk kiirendada väljakutse teenindamiselt tagasi sõitva eritalituse sõiduki, näiteks päästeasutuse auto jõudmist päästeasutusse, et olla valmis uute väljakutsete teenindamiseks.

Kuna jalakäijatega toimub suur osa hukkunutega lõppenud liiklusõnnetustest, on mitmed muudatused suunatud jalakäija ohutuse suurendamiseks. Kehtiv seadus kohustab organiseeritud inimrühma liikuma kas kõnniteel või sõiduteel. Muudatusega antakse neile rohkem võimalusi liikuda ka väljaspool sõiduteed, kus liiklus on ohutum. Selleks võimaldatakse neil liikuda ka jalgteel ning jalgratta- ja jalgteel.

Eelnõuga vähendatakse füüsiliste dokumentide taotlemise ja kaasas kandmise kohustust. Juhiloa kaotuse, hävimise või varguse korral ei peaks uue juhiloa taotlemise ajaks ajutist juhiluba vormistama. Sellel perioodil tõendataks juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete alusel. Samuti tõendataks edaspidi jalgratturi juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete alusel, mille tulemusena ei ole kohustuslik Eestis väljastatud jalgratta juhiloa kaasas kandmine. Samuti on viidud sõidupraktika eesmärgil läbi viidava juhendamise õiguse tõendamine liiklusregistri põhiseks. Muudatuse eesmärgiks on juhendamise kui ühe olulise õppeprotsessi osa populariseerimine.

Riik loob reguleerija infosüsteemi, mis võimaldab kõigil soovijatel pääseda ligi andmekogus olevatele reguleerija pädevuse ja talle väljastatud tunnistuse kehtivuse andmetele. See on eelkõige vajalik teeomanikele ja  ürituse korraldajale, kes saavad võimaluse veenduda liikluse reguleerijate pädevuses ning seeläbi liiklusohutuse tagamises.

Parandamaks linnaruumi kasutamist, laiendab eelnõu kaherattalise mopeedi ja mootorratta kõrvuti kahes reas parkimise võimalusi. Kui kehtiva liiklusseaduse kohaselt võib seda teha üksnes juhul, kui parkimiskohad on paralleelselt sõiduteeäärega, siis muudatusega laiendatakse seda võimalust ka ülejäänud parkimiskorraldustele, näiteks kui parkimiskohad on sõidutee ääre suhtes nurga all.

Kehtivas liiklusseaduses jalgratturile ja mopeedijuhile kehtestatud nõuet ületada jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee ning sõidutee lõikumise koht jalakäija tavakiirusega, laiendatakse ka jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee ning piiratud nähtavusega hoovi või õue sisse- ja väljasõiduteede lõikumise kohtadele. Nõue on vajalik vähendamaks konflikte, mis tekivad mööda jalgratta- ja jalgteel või jalgrattateed kiiresti liikleva jalgratturi või mopeedijuhi ning hoovist väljuva auto või jalakäija liikumistrajektooride lõikumisel, kui viimased ei märka õigeaegselt lähenevat jalgratturit ja mopeedijuhti.

Samuti kohustatakse jalgratturit, kes on otsustanud ületada ülekäigurada või ülekäigukoht sõites, teha seda jalakäija tavakiirusega. Kuivõrd sel juhul ei ole jalgratturil eesõigust sõiduteel liikleva sõidukijuhiga, peab jalgrattur enne sõidutee ületamist igakülgselt veenduma, et see on ohtu ning selline tegevus ei sunni sõiduteel liiklevaid juhte muutma oma sõidukiirust, -suunda vms. Seega annab muudatus jalgratturile rohkem aega veendud oma tegevuse ohutuses.

Eelnõuga soovitakse vähendada liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi väärkasutamist. Selleks sätestatakse üheselt, et eriõigusega parkimiskaarti võib kasutada üksnes liikumispuudega juht või liikumispuudega või pimedat inimest transportiva sõiduki juht. Kusjuures liikumispuudega või pimedat inimest transportiva sõiduki juht võib eriõigusega parkimiskaarti kasutada üksnes juhul, kui see on otseselt vajalik transporditava liikumispuudega või pimeda isiku liikumise hõlbustamiseks.

Muudatuse kohaselt võiks tehnonõuetele vastavuse kontrolli viia läbi lisaks Eesti kontrollipunktidele ka teistes Euroopa Liidu liikmesiriigi kontrollpunktides. Seda juhul, kui Maanteeamet on sõlminud vastava lepingu. Seega ei peaks enam tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimiseks tingimata Eestisse sõitma.

Muudatusega leevendatakse registreerimistunnistuse kaasas kandmise kohustust isikutele, kelle andmeid ei ole kantud sõiduki omanikuna, vastutava kasutajana või kasutajana liiklusregistrisse. Sel juhul on võimalik Eestis registreeritud sõidukiga liikluses osalemisel asendada registreerimistunnistust koopiaga. Vastava võimaluse loomine vähendaks võimalikke pettusi, kus andes sõiduki kasutamisel originaal registreerimistunnistuse ja autovõtmed kolmandale isikule, müüb see isik sõiduki edasi heausksele ostjale või registreerib sõiduki kellegi teise nimel. Sellised olukordi on esinenud näiteks autorendi või –müügi või ka eraisikute vaheliste lepingute puhul.

Lihtsustatakse ka välisriigis väljastatud juhilubade kasutamist Eesti. Selleks loobutakse rahvusvahelise juhiloa nõudest juhul, kui juhiloale on tehtud kanded kas ainult ladina trüki- või kirjutuskirjas või selliselt korratud ning juhiloale on kantud sõidukite kategooriate tähised koos kirjeldustega, mille juhtimisõigus on  isikul. Ühtlasi võimaldatakse nendel juhtudel, kui juhiluba ei vasta nimetatud nõuetele, kasutada alternatiivina rahvusvahelisele juhiloale ka notariaalselt kinnitatud tõlget, kui juhiloale on kantud sõidukite kategooriate tähised koos kirjeldustega, mille juhtimisõigus isikul on.

Tagasi üles