Juhtkiri: julguse taassünd

25 aasta tagune suveräänsusdeklaratsioon oli samm iseseisva riigi suunas

Meil peab olema tarkust riigile ja rahvale olulisi hetki tagantjärele hinnata. Seejuures on vältimatu süveneda konteksti, võtta arvesse valitsenud keskkonda ja olusid, et mitte omistada ebaadekvaatselt suurt tähendust mõnele üksikseigale või, vastupidi, kergekäeliselt alavääristada käike, mis tõepoolest nõudsid paljude inimeste julgust ja nutikust.

Ehkki seda mõistagi toona nii ei sõnastatud, aitas Eesti NSV ülemnõukogus täna 25 aastat tagasi vastu võetud suveräänsusdeklaratsioon paotada ust demokraatlikke põhiväärtusi ja isikuvabadusi austavale Eesti Vabariigile.

Suveräänsusdeklaratsiooniga kuulutas ülemnõukogu oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSVs. Ajaloolased on seda võrrelnud otsusega aastast 1917, millega Maapäev luges end samamoodi kõrgeima võimu kandjaks Eesti alal. 1988. aastal kasutati Nõukogude Liidu seaduste ülimuslikkuse lõpetamiseks osavalt ära nii kujunenud olukorda, Mihhail Gorbatšovi algatatud reforme, kui kehtivat õigusruumi. Ajakirjanik Kalle Muuli meenutab tänases Postimehes näiteks, kui oluliseks osutus ülemnõukogu dokumendi avaldamine eriväljaandena trükitud ajalehes Rahva Hääl.