Teadlane: kalurite probleemi lahendaks 20 000 hülge tapmine

Hallhülged.

FOTO: SCANPIX

Kalurite püünistele hallhüljeste rüüsteretkede vähendamiseks tuleks Eesti vetes tappa korraga kümneid tuhandeid loomi, sest nende arvu tagasihoidlikum vähendamine ei annaks mingit efekti, kinnitas teadlane.

«Kõige enam soovivad hallhüljeste küttimise alustamist kalurid, kelle arvates läheb nende elu siis kohe paremaks,» ütles BNSile merebioloog Mart Jüssi.

«Teadus on näidanud, et seda arvu tuleb vähendada väga suures ulatuses, et tulemus tunda annaks - tappa tuleks kohe talgu korras üle 20 000 eluka. Viies ta samas nii vähearvukaks, et tuleb kohe võtta samas range kaitse alla. Nii lolli otsust ei taha keegi teha ,» rääkis Jüssi.

Praegu seisab jahiulukite nimekirja kantud hallhüljeste küttimise alustamine nende kaitsekorralduskava kinnitamise taga, mida peab tegema keskkonnaminister. Ministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma ütles BNSile, et hallhülge kaitse tegevuskava eelnõu ei ole ministeeriumisse veel jõudnud ja on praegu keskkonnaameti menetluses.

«Eeldatavalt jõuab kava kinnitamisele 2014. aasta esimeses pooles. Kas ja millistel tingimustel saab toimuma hüljeste küttimine, sõltub paljuski sellest milliste järeldusteni jõutakse kava koostamise raames,» lausus Aasma.

Keskkonnaameti looduskaitse osakonna looduskaitse bioloogi Murel Truu sõnul toimus hüljeste kaitse korraldamise, sealhulgas hülgejahi korraldamise osas, oktoobri keskel rahvusvaheline kohtumine, kus lepiti kokku Läänemere hallhüljeste arvukuse piirväärtus ja räägiti läbi see, kas ja kuidas on seda võimalik kasutada soodsa seisundi lävendite määramisel.

«Kuna hallhülge jahi korraldamine sõltub nii riiklikest soodsa seisundi eesmärkidest, kui ka rahvusvahelistest kokkulepetest, on oluline tegevuskavades selle kohtumise järeldused arvesse võtta,» ütles Truu BNSile. Ta lisas, et kava on hetkel täiendamisel ja see saadetakse ministeeriumisse esimesel võimalusel.

Jüssi sõnul on hüljeste küttimine vastu huvi tundjaid mitmetest eri vaatenurkadest ja nende pilgud sellele loomale võivad vastavalt üsna erinevad olla. «Kuid lõpptulemus on üks- elukalt tahetakse võtta tema elu. Seda soovi siis serveeritakse erinevate nimetuste, seletuste või ettekäänete sildi all,» rääkis merebioloog.

«Kui otsustaja ütleb, et hüljeste asurkonna seisund kannatab teadlaste hinnagul mõõdukat küttimist ja annab jahipidamisele ametliku heakskiidu, teeb see ilmselt olukorra pigem segasemaks. Nii erinevad on need nõudmised, soovid ja vaatenurgad. Ilmselt setõttu ka see ametlik otsus viibib, et tulemuse asemel on aimata pigem tagajärgi,» sõnas Jüssi.

Kaluritest veidi vähem soovivad hülgeid tappa rannakultuuri edendajad ja eksootilist elamust otsivad jahimehed. «Mõlemal neist huvigruppidest on suul traditsioonide jätkamise jutt. Samas ei sobi üsna mitu vana tava enam tänapäeva, sest ajad on muutunud. Nii nagu enam ei peeta sündsaks orjanduslikku «esimese öö õigust», ei peeta sündsaks ka hüljeste tapmist, üldse jahipidamist ajal kui loomadel on väikesed pojad. Ja see oli parim hülgepüügiaeg siis kui tavad veel elasid,» rääkis teadlane.

Tema sõnul oleks tänapäeva eetilisi tõekspidamisi arvestades võimnalik vaid sügisene hülgejaht, mis on murdosa kogu traditsioonist. «Ajad ja arusaamad on muutnud paljud kirglikud nõudmised pigem kohatuks, see peaks panema kõik mõtlema kes seotud hülgelt elu võtmisega. Tõsiselt,» sõnas Jüssi.

Eesti Jahimeeste Selts (EJS) tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul peab kaasaegne kestlik jahindus toetama hallhülge kaitsekorralduse põhieesmärki, ehk tagama tema säilimine looduslikus keskkonnas elava liigina.

«Jahipidamine on meie aladel traditsiooniline looduskasutuse viis ja seega eestlaste kultuuripärandi osa,» ütles Korts BNSile. «Efektiivne liigikaitse eeldab niinimetatud suure pildiga arvestamist, tuleb ausalt näha ja tunnistada kõiki seoseid, nii bioloogilisi, keskkonnakaitselisi kui ka sotsiaal-kultuurilisi, majanduslikke.»

Jahinduseksperdi hinnangul on kaasaegne jahindus ja jahipidamine efektiivne ja bioloogilise mitmekesisuse säilimist toetav juhul, kui seda tehakse koos kohaliku kogukonna ja huvigruppidega.

«Just sellest tulenevalt toetab Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) kestlikku jahindust, kui ühte efektiivset vahendit kaitseeesmärkide saavutamisel. Hallhüljeste arvukuse reguleerimine peaks olema kohaliku kogukonna privileeg ja kindlasti ei tohiks hüljeste küttimislubade jagamisel rakendada niinimetatud vabaturu meetmeid,» rääkis Korts.

Hallhülge küttimist tuleb jahimeeste seltsu tegevjuhi sõnul korraldada nii, et sellega kaasneb ka vastutus ja peremehetunne, see on kaitse korraldamisel äärmiselt oluline. «Küttimist tuleks rakendada aladel, kus on reaalselt olemas hülgekahjustused kalandusele. Selliste keeruliste suhete puhul on vaja kogukonnaga kokkulepetel põhinevaid lahendusi. Kui ühelt poolt on keelud-käsud ja teine pool elab oma elu, ei aita see asjale just eriti palju kaasa. Kaitse korraldamine tähendab aktiivset tegevust, suhtlemist, läbirääkimisi ja koos lahenduste leidmist. EJS on valmis nõu ja jõuga sellele kaasa aitama,» ütles Korts.

Tagasi üles