Jahimehi häirib maaomanike õiguste suurendamine uues seaduses

Foto: Lauri Kulpsoo

Kuigi jahimehed heidavad uue jahiseaduse eelnõule ette, et see keskendub liialt maaomanike huvide kaitsmisele, on keskkonnaministeeriumi kinnitusel muudatusi vaja, kuna praegu on maa- ja metsaomanikud jahindusest kõrvale jäetud.

Uue jahiseaduse eelnõu järgi on näiteks jahipiirkonna kasutaja kohustatud kokkuleppele mittejõudmisel maaomaniku või tema volitatud esindaja nõudmisel hüvitama jahiulukite tekitatud kahjustused, mis ületavad maaomaniku omavastutusmäära. Jahipiirkonna kasutaja ei ole kohustatud hüvitama jahiulukite tekitatud kahju, kui maaomanik on kirjalikult keelanud jahipidamise oma kinnisasjal.

Eesti Jahimeeste Seltsi hinnangul tundub uus seadus eeldavat, et maaomanik pigem ei ole jahimees ning sellise maaomaniku huvid tuleb ettepoole seada jahinduse huvidest. «Jahindus on aga ometigi, vähemalt Eestis ja tänaseni, korraldatud eelkõige avalikust huvist lähtuvalt, piiramata sealjuures maaomaniku õigusi,» seisab seltsi sel nädalal tehtud pöördumises.

Riigikogulasest jahimees Tarmo Kõuts ütles Postimees.ee’le, et uus seadus on pööratud rohkem näoga maaomanike poole ja kaitseb nende huvisid. «Jahimeeste seltsi nägemuse järgi on ta liiga kallutatud ning lõppkokkuvõttes võib selle all kannatada kogu jahipidamine,» sõnas Kõuts.

Jahimehed on tema sõnul enda kanda võtnud loomade arvukuse hoidmise nendes piirides, mis riigile on aktsepteeritav. «Kuid paratamatult tekib aegajalt konflikt maaomanikega, kui loomad kahjustavad põllumajanduslikku tegevust või metsandust,» märkis Kõuts.

Esindab 10 000 jahimeest

Kuidas aga reguleerida maa omanikele nende kahjude hüvitamist? «Mulle tundus uut jahiseaduse projekti lugedes, et riik on kõik mure pigem veeretamas jahimeeste õlgadele. Kusjuures on selge, et tasakaalu eest ju vastutab riik. See teeb jahiseltsi kui 10 000 jahimeest esindava organisatsiooni juhtkonna murelikuks,» rääkis Kõuts.

«Praegu on kahjude korvamine nii reguleeritud, et kahjud kompenseeritakse ja üldjuhul teeb seda riik,» teadis Kõuts.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv sõnas aga, et siiani on maa- ja metsaomanik jahindusest kõrvale jäetud ning tema ainukeseks võimaluseks jahinduses kaasa rääkida on võimalus keelata jahipidamine oma maal. «Seaduse muutmise soov on võrdsustada jahimeeste ja maaomanike positsioonid selliselt, et nende vahel tekiks dialoog ning nende suhted reguleeritakse lepingutega,» märkis Talijärv.

Vastuseks jahimeeste pahameelele rõhutas aga asekantsler, et maale ja metsale on tekkinud eraomanikud, kelle huvidega tuleb samuti arvestada.

Kompromissid ainult ühes suunas

Eelnõu koostamise juures olnud Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa sõnas, et kuidagi ei saa sellise väitega nõus olla, et uus seadus tuleb liiga omanikukeskne. «Me oleme minu meelest selle eelnõu koostamise ajal maaomanike poolelt liigagi palju kompromisse teinud. Kompromissi teisel suunal polegi olnud,» ütles ta.

Eelmaa märkis, et ka nimetaud ulukikahjude puhul jääb nagunii suurem osa kahjudest maaomaniku kanda.

«Eestis on õigusriik, mis põhineb eraomandil. Jahindus on kogu sellest süsteemist kuidagi eraldi, siin kehtib mingisugune teistsugune sotsialistlik süsteem. Kuidas me saame seda õigustada või põhjendada? Sellel ei saa olla õigustust,» rääkis Eelmaa.

Ta nenits, et loomulikul on ebameeldiv ja valus, kui peab hakkama millegi eest maksma, mida siiani on tasuta saadud. Ka praegu on pidanud keegi selle eest maksma. «Ja kui me seame kaalukausile, et ühel pool on hobi ja teisel pool inimeste sissetulek ja nende igapäevane töö, siis oleks ju absurdne, kui me asetaksime hobivajadused tähtsamaks sellest, mis puudutab inimeste igapäevast sissetulekut.»

Hobiga ei või tegeleda teiste õigusi rikkudes

Eelmaa ütles, et on ka ise kirglik jahimees ja istub seega kahel toolil. Kuid tal ei teki küsimustki, kui tuleb valida hobi või või töö vahel. «Ma võin hobi päevapealt järgi jätta, kui see mulle üle jõu hakkab käima ja mitte midagi ei juhtu. Ma ei saa oma metsamajandamist järgi jätta,» möönis ta.

«Minu jahirõõmu rikub ära teadmine, et see toimub kellegi õigusi rikkudes või kellegi õiguste arvelt. Küsimus on paljuski ka aus ja väärikuses. Maaomanikud nõuavad, et nende õigusi austatakse ja jahimehed peaksid käituma väärikalt,» lisas Eelmaa.

Uuest eelnõust on tema kinnitusel kõige olulisem osapoolte õiguste ja kohustuste parem defineerimine ja reguleerimine. «Selles suhtes läheb asi ikkagi õiges suunas, et viiakse õigused ja kohustused paremasse tasakaalu. Ideaalist on asi küll kaugel, kuid me läheme vähemasti õiges suunas.»

Andres Talijärv lisas, et eelnõu töötati välja jahinduse arengukavas püstitatud eesmärkidest lähtuvalt ning arengukava koostamisest võtsid jahimeeste esindajad osa. «Enamuse jahimeeste huvidega on arvestatud, nüüd on aeg tegeleda ka maaomanikke ja ulukikahjustusi puudutavate teemadega,» ütles ta.

Sügiseks peaks eelnõu jõudma riigikokku.