Kui tilgad püksis, on häbenemine kurjast

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli kliinikumi neuroloogiaosakonna õed Kaja Lestsepp (paremal) ja Ester Vatsk (vasakul) ning  füsioterapeut Krista Ankru (keskel) julgustavad inimest oma põieprobleeme mitte häbenema ja abi küsima.
Tartu ülikooli kliinikumi neuroloogiaosakonna õed Kaja Lestsepp (paremal) ja Ester Vatsk (vasakul) ning füsioterapeut Krista Ankru (keskel) julgustavad inimest oma põieprobleeme mitte häbenema ja abi küsima. Foto: Kristjan Teedema

Inimesed varjavad seda probleemi kaua. Mõned loobuvad vee joomisest. Teised sulguvad koduseinte vahele. Kolmandad nuputavad välja vahendeid, toppides püksi kas tualettpaberit või midagi muud, millest võiks nende meelest abi olla.

Kliinikumi närvikliiniku neuroloogiaosakonna õed Ester Vatsk ja Kaja Lestsepp märgivad, et jah, uriinipidamatus on väga delikaatne probleem ning sellest häbenetakse rääkida isegi perearstile.

Ometi ei erine mure ükskõik millisest muust tervisemurest, millega tohtri poole pöörduda. Kui spetsialistiga kõik läbi arutada, leiab kindlasti paremad lahendused kui need, mida eespool kirjeldatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles