Parlamendi põhiseaduskomisjon tegi eelmise nädala lõpus esimese lugemise läbinud saadikupuutumatuse eelnõusse muudatuse, mille kohaselt annaks riigikogu liikmete vabadust eriti intensiivselt riivavateks menetlustoiminguteks edaspidi loa põhiseaduskomisjon ise.
Kui algse eelnõu järgi pidanuks riigikogu liikme suhtes enne süüdistusakti koostamist tehtavateks ja tema puutumatust intensiivselt riivavateks menetlus- ja jälitustoiminguteks riigi peaprokuröri taotluse alusel loa andma Tallinna ringkonnakohtu esimees, siis oktoobri keskel ehk enne eelnõu esimest lugemist otsustas komisjon seda muuta.
Nii viis põhiseaduskomisjon eelnõusse muudatuse, mille järgi peab riigikogu liikme vabadust eriti intensiivselt riivavateks toiminguteks ehk tema kahtlustatavana kinnipidamiseks, tõkendina vahi alla võtmiseks ning sundtoomiseks nõusoleku andma riigikogu enda organ põhiseaduskomisjoni näol.
Komisjoni selgituse kohaselt on selline regulatsioon enam kooskõlas parlamendiliikme immuniteedi ajaloolise käsitlusega, mille järgi otsustab immuniteedi nii osalise kui täieliku äravõtmise parlament ise. Ülejäänud menetlus- ja jälitustoimingud vajavad eelnõu järgi jätkuvalt ringkonnakohtu esimehe luba.
Saadik, kelle suhtes arutab põhiseaduskomisjon kinnipidamiseks, vahistamiseks või sundtoomiseks nõusoleku andmist, saab muudetud eelnõu järgi ka õiguse esineda komisjoni istungil kuni viieminutilise selgitusega.
Kui riigikogu liikme kohta taotletakse süüdistusakti koostamiseks parlamendi täiskogu nõusolekut, võib saadik esineda soovi korral kuni viieminutilise sõnavõtuga ka riigikogu suures saalis, samas puudub tal õigus selles küsimuses hääletada ja talle ei saa esitada küsimusi. Põhiseaduskomisjon märkis muudatust põhjendades, et saadikul peaks olema enne hääletust võimalus avaldada talle esitatud süüdistuse kohta oma seisukohad.
Teiste muudatuste seas täpsustas põhiseaduskomisjon ka immuniteediregulatsiooni jõustumisaega: kui algselt oli selleks 2015. aasta kevadel valitava uue koosseisu volituste algus, siis muudatuse kohaselt jõustuks see üldkorras. Nimelt jõudis komisjon seisukohale, et tekkinud õiguslik vaakum tuleb kõrvaldada võimalikult ruttu.
Õiguskantsler on pöördunud saadikupuutumatuse küsimuses juba riigikohtusse, taotledes kriminaalmenetluse seadustiku osaliselt kehtetuks tunnistamist.