Oleme järjekordselt kolm päeva baaslaagris ilma oodanud. Õieti muidugi ilm on, aga prognoosid lähipäevade suhtes on olnud sellised, mis ei ole lubanud otsustavale tipukatsele minna. Üleeile õhtul said samuti siin baaslaagris viibivad Saksa-Austria ekspeditsiooni liikmed prognoosi, mille kohaselt lubas lähipäeviks tipus tuult 150-170 km/h. Sellise tuulega ei lähe kuskile ja tõenäoliselt ei jääks siis ka esimeses ning eriti teises vahelaagris ülespandud telkidest suurt midagi alles.
See prognoos sundis vähemalt esialgu paigale jääma ja olukorda jälgima.
Mujalt siiski nii hullule ilmaennustusele kinnitust ei tulnud ja täna, kui ülemistes laagrites peaksid telgid lendama, on ilm tegelikult täiesti talutav. Tuul on küll tugevam, aga ei midagi enneolematut. Seega otsustasime, et rohkem me ei oota, ja täna lõunast alustame taas teed üles esimesse vahelaagrisse. Sealt edasi planeerime oma liikumist juba vastavalt tegelikule ilmale.
Liikumist tipu suunas alustame siit baaslaagrist viiekesi. Teatavasti loobus 6. mail edasisest üritamisest Andras Kaasik, kes praegu peaks olema juba teel koju, kui ta Nepaalis parasjagu käimasolevast transporditöötajate streigist on suutnud end läbi suruda. Eile õhtul teatas aga meie ekspeditsiooni ainus naisliige Ruta Tolpezninkaite, et jääb baaslaagrisse meid ootama ning teisele tipukatsele ei tule.
Tolpezninkaite kinnitas Postimees Online'le, et selle otsuse põhjused on eelkõige psühholoogilised. «Pean end eelkõige siiski mägimatkajaks, mitte niivõrd alpinistiks. Ma ei tunne hiigelsuurt vaimustust kuskil järsul jääseinal köite otsas kõlkumisest,» ütles Ruta ja lisas, et motivatsioonipuuduse on ilmselt esile kutsunud ka see, et ta on praeguseks juba liiga kaua ühtejutti mägedes olnud. Selgituseks olgu öeldud, et Ruta Tolpezninkaite ja Saulius Vilius lahkusid Leedust Nepaali juba märtsi alguses ehk kuu aega varem, kui ekspeditsiooni eestlastest liikmed. Lisaks on Cho Oyu sel aastal tänu talvistele kesistele lumeoludele tunduvalt tehnilisem, kui n-ö tava-aastatel.
Täna alustavad baaslaagrist teed tipu suunas niisiis viis Eesti-Leedu ekspeditsiooni liiget: Saulius Vilius, Alar Sikk, Allan Valge, Tanel Tuuleveski ja Peep Kala. Võimalikku tipupäeva ei julge praegu keegi prognoosida, sest senised ilmaolud Cho Oyul ja üldse Himaalajas on näidanud, et prognoosimine on sel aastal täiesti tänamatu tegevus. Aga me hoiame ekspeditsioonile kaasaelajaid Postimees Online'i vahendusel jätkuvalt operatiivselt oma tegemistega kursis.