Energia avastuskeskuses sai paika esimene eksponaat

Uuenevas Energia avastuskeskuses, mis taasavatakse 2014. aasta suvel, seati esimese eksponaadina paika 1,4 tonni kaaluv põlevkivivagonett.

Tänavu jaanuaris algasid üle 13 aasta nii lastele kui täiskasvanuile avastusrõõmu pakkunud keskuses rekonstrueerimistööd, mis peaksid lõppema tuleva aasta algul ja suveks avab uksed Euroopas ainulaadne energia ja loodusteaduste teemadele keskenduv keskus.

Täna oma kohale paigaldatud esimene eksponaat vedas alates 1982. aastast põlevkivi nüüdseks suletud Eesti Energia Viru kaevanduses. Aastate jooksul veeti selle põlevkivivaguniga kokku üle 320 tuhande tonni mäemassi.

«Kuuleme tihti erinevaid praktikuid rääkimas vajadusest tõsta reaalainete õpetamise kvaliteeti meie üldhariduskoolides ning sellest, et noored võiksid rohkem valida oma tulevaseks erialaks inseneeria. Peatselt taassündiva Energia avastuskeskuse näol on lõpuks ometi astutud nüüd ka üks konkreetne samm selles suunas. Eesti Energia panustab projekti nii rahaliselt kui sisuliselt ning meil on väga hea meel anda avastuskeskusele üle nende väljapaneku esimene eksponaat,» ütles Eesti Energia juhatuse liige ja Energia avastuskeskuse nõukogu esimees Margus Rink.

Energia avastuskeskuses leiab koha veel kokku sadakond püsieksponaati kaheksal teema-alal.
«Siin toimuma hakkavad püsi- ja vahetatavad näitused energia, klassikalise füüsika, heli, optika, matemaatika ning teistel teemadel on mõeldud avastamiseks, katsetamiseks ja mängimiseks,» rääkis keskuse juhataja Kertu Saks.

«Peasaali on valmimas näiteks välgusaar, kuhu koondame kõik elektrit nähtavaks tegevad eksponaadid. Energianäitustel tutvustame mänguliselt nii elektritoomise ajalugu, tänapäeva kui ka tulevikku. Helinäitusel teeme hääled füüsiliselt nähtavaks ja tuntavaks. Nii võib külastaja näiteks kõuemürinale istuda. Väga oluliseks eksponaadiks on 100 aastat vana elektrijaam ise oma põneva sisseseadega,» rääkis Saks. Lisaks avatakse avastuskeskuses uus täiskuppel-planetaarium virtuaalsete kosmoselendude läbiviimiseks ning luuakse võimalused seminaride, füüsikatöötubade ja laboratooriumitundide korraldamiseks.

Keskus saab pinda juurde ülemistele korrustele rajatavate seminari- ja konverentsiruumide näol ning terve keldrikorruse, mida varem ei kasutatud. Restori ehitustehniku Jan Noormägi sõnul veeti keldrist välja pooleteise meetri paksune kiht betoonitükke. «See oli selline kogus, mida me poleks osanud uneski näha. Me ei tea siiamaani, kui palju seda tonnides oli, aga kogus oli meeletu. Kolm purustusmasinat huugasid siin vahetpidamata,» rääkis Noormägi.