Riigikogu keskerakondlasest liige Vladimir Velman leidis, et 9. mai tähistamisel on Eesti eri ühiskonnagruppide jaoks erinev tähendus.
Velman: 9. mail on Eestis erinev tähendus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti ametliku propaganda järgi ja kui uskuda president Ilvese sõnu, lõppes okupatsioon Eestis 1994. aasta, seega ametlikult domineerib okupatsiooni käsitlus,» leidis Velman intervjuus venekeelsele Postimees.ee’le.
«Venelaste jaoks on tegu eelkõige võidu päev, minu jaoks lausa tsivilisatsiooni võit kurjuse üle,» rõhutas Velman.
«Selline jagunemine võib ühiskonnas veel süvenedagi. Näiteks riigitelevisioon oli väga negativistlikult meelestatud ja leidis kogu 9. mai tähistamise peale üles kaks meest Tartust, kes kuskil kõrvalises kohas viina võtsid,» kirjeldas Velman.
«Erinevate punamonumentide juurde viisid inimesed lilli mitmel põhjusel. Esiteks on see võidupäev. Paljude jaoks on see kindlasti võimalus näidata oma protestimeelt ametliku ideoloogia vastu. Osaliselt on see jätkuvalt aprillirahutuste resonants,» leidis Velman.
«Lisaks on Eesti venelastele 9. mai olulisim märgiline kuupäev, mil minna välja ja oma tundeid väljendada. Eestis pole ju tugevaid ametiühinguid või ühiskondlikke liikumisi, mille raames midagi sellist teha saaks,» väitis Velman.