Juhtkiri: inimlik väärikus, poliitiline vastutus

Tagasiastumisest, poliitilise vastutuse võtmisest, oleme viimastel nädalatel pidanud palju rääkima ja kirjutama. Alati jääb ju küsimus, millal on selleks kohane põhjus ja aeg. Ning seegi, kes siis ikkagi peaks vastutama. Sest mõnel juhul on see vältimatu. Läti valitsus teatas eile, et eelmise nädala varingu tõttu Riias Maxima kaubanduskeskuses, mis nõudis kümneid inimelusid, astub ta tagasi. Peaminister Valdis Dombrovskis võttis vastutuse osaliselt oma õlule.

Tagasiastumine ei pea tähendama ilmtingimata niisugust süüd, mille eest kohus karistab. See ei ole vastutuse eest põgenemine ega nõrkuse tunnistamine, nagu mõned politikaanid arvata tavatsevad. See on inimlik ja väärikas käitumisviis, praegusel juhul kahtlemata ka osa kaastundest.

Kui tosin aastat tagasi varises Portugalis kokku vana sild, nõudes enam kui 70 inimelu, võttis sealne minister Jorge Coelho, kelle haldusalasse kuulus nii maantee- kui raudteetransport, poliitilise vastutuse. «Astun tagasi. Mul ei ole enam võimalik sel ametikohal töötada,» olid tema lahkumissõnad pressikonverentsil. Ühel hetkel tunneb riigimees oma vastutuse ära, poliitiku ja eeskätt inimesena.