Randjärv: Eesti tahab Balti Assamblee keerulises päevakorras saavutada edasiminekut

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht, riigikogu aseesimees Laine Randjärv rääkis Balti Assamblee istungjärgul, et Eesti tahab riikide vahelises koostöös saavutada tõelist koostööd.

Randjärv märkis kõnes, et Balti Assamblee põhifunktsiooniks on ja jääb oma liikmesriikide huvidele keskendumine ja nende esindamine nii regioonis kui rahvusvahelisel areenil.

Küll aga märkis ta, et assamblee peaks kaasama koostööformaati rahvusparlamentide alalised komisjonid. «Nagu me kõik teame, avaldavad alalised komisjonid otsest mõju riikide valitsustele, mis tähendab, et Balti Assamblee mõjuvõim muutub tugevamaks. Seeläbi saaksid BA poolt vastuvõetud dokumendid – pöördumised, ettepanekud ja soovitused – märksa jõulisema väljenduse ja mõjukuse.»

Assamblee töökeeleks inglise keel

Jah, ma tean, et meid on nimetatud meie koostöö «tülinorijateks». Aga meie kavatsuseks ei ole probleeme tekitada.

Randjärv märkis, et Eesti soovi taga reformida Balti Assamblee tööd ei ole soov visata kõrvale praegused ideaalid. «Jah, ma tean, et meid on nimetatud meie koostöö «tülinorijateks». Aga meie kavatsuseks ei ole probleeme tekitada. Me ei viska välja Balti koostöö ideaale.»

Lisaks tegi ta kõnes ettepaneku kaasata Balti riikide rahvusparlamentide esimehed rohkem Balti Assamblee töösse ning soovitas võtta Balti Assamblee töös töökeelena kasutusele inglise keele.

«Oleme tõeliselt veendunud, et Balti Assamblee selline uuendatud tööformaat vastab paremini praegustele väljakutsetele ning toob paremini inimeste igapäevaellu käegakatsutavaid ja positiivseid tulemusi,» rääkis Randjärv.

Vähem kui kuu pärast hakkab Eesti juhtima Balti kolmepoolset koostööd parlamentide ja valitsuste tasandil, NB8 ja Läänemeremaade Nõukogu raames. Randjärve sõnul kattuvad Eesti prioriteedid Balti Assamblee eesistujana Euroopa Liidu sõnastatud eesmärkidega – vastutustundlik, dünaamiline, roheline ja turvaline piirkondlik koostöö.

Rail Balticu olulisus

Ta tõi välja, et Eesti eesistumine keskendub konkurentsivõimele ja innovatsioonile ja Balti regiooni tõhusale ja dünaamilisele koostööle, mille näiteks tõi ta Rail Balticu ning elektri- ja gaasiühenduse. «Uus Euroopa Liidu eelarve annab meile võimalused rajada tänapäevased ühendusteed, mis meil praegu puuduvad. Eesti jälgib eesistujana tähelepanelikult Rail Balticu projekti arengut.»

Kolmanda olulise valdkonnana tõi Randjärv välja turvalise ühiskonna. «Balti riikidel on aeg keskenduda horisontaalsele ja läbilõikelisele lähenemisviisile sisejulgeoleku keeruliste väljakutsetega tegelemisel ning dünaamilisele ja tõhusale Balti õiguskaitsealasele koostööle võitluses organiseeritud kuritegevusega.»

Tänavu mais käis president Toomas Hendrik Ilves välja mõtte, et Baltimaade edu ja atraktiivsus Euroopas kasvaks, kui seni suuresti vaid deklaratsioonide koostamisega tegelenud Balti Assamblee hakkaks tegelema kolme riigi ühisprojektide kiire elluviimisega.

Ilves pakkus, et kui praegu osalevad assamblee töös 12 kuni 20 kindla reglemendi järgi valitud saadikut iga riigi parlamendist, siis selle asemel võiks tulevikus kohtuda parlamentide vastava ala komisjonid, kes aruteludes sündinud seisukohad ka valitsuste ette viiksid.

Balti Assamblee 32. istungjärgul ja 19. Balti Nõukogul Riias osalesid riigikogu esimees Ene Ergma, aseesimees Laine Randjärv ning liikmed Peep Aru, Väino Linde, Aivar Riisalu, Sven Sester ja Andre Sepp. Istungil antakse Eestile üle Balti Assamblee ja Balti Nõukogu eesistuja roll 2014. aastaks.
.
 

Tagasi üles