Tšetšeen on naisi Tenerifele tööle meelitanud juba aastaid

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tenerife ilusa elu ootuses unustatakse vahel ettevaatlikkus
Tenerife ilusa elu ootuses unustatakse vahel ettevaatlikkus Foto: Merike Teder

Tenerifele tšetšeeni Ilyase juhitavasse Marc Caini kauplusse on Eesti naisi kutsutud juba vähemalt kolm-neli aastat, paraku leidub ikka veel neid, kes ideaalse elu lootuses «ämbrisse astuvad».

Kui aga ise ettevaatlik ja realistlik olla, võib seda võimalust vabalt hüppelauana kasutada. Just nii võtab seda poolteist aastat tagasi samuti Marc Caini tööle läinud, ent pärast nädalast katseaega töölepingu sõlmimisest ise loobunud Linda [nimi muudetud – toim]. Linda sõnas, et tema sai info töötingimuste kohta juba Eestis ja seda üpris adekvaatselt. «Kauplusel on täpselt kirjas need reeglid, mida mitmed Eesti tüdrukud nüüd peavad orjapidamiseks – muuhulgas see, et ei tohi kohalikega suhelda või väljas käia,» rääkis ta.

«Mulle loeti need kohe punkt-punktilt ette. Igaüks arvab, et ega see asi nii hull pole, et nii on küll kirjas, aga mina olen ju nii ilus, kena ja tark, et saan ikka hakkam,» arvas Linda.

Nõudmistest oli Lindal meeles, et kandma pidi töövormi, töökohal olles ei tohtinud töökaaslastega isiklikke teemasid arutada, samuti oli keelatud kritiseerida ülemusi. Kui meedias oma lugu rääkinud Anni ja Sandra kinnitusel kontrollisid ülemused nii seda, mida nad teevad tööajal, kui seda, kellega suhtlevad väljaspool seda, siis Linda sõnul olid veel poolteist aastat tagasi tingimused pisut leebemad, eriti, mis puudutas töövälist aega. «Kas midagi on vahepeal juhtunud, aga midagi nad kardavad,» arvas ta põhjuseks, miks sellised reeglid on kehtestatud.

Ehkki Linda pärast proovinädalat töölepinguni ei jõudnudki, ei heida ta kauplusele töötingimusi ette. Tema loobus ise töölepingu sõlmimisest, sest ehkki Ilyas oli talle senikaua kiidelnud, et maksab «vaat et ainsa inimesena saarel» ausalt palka ja riigile kõigi töötajate sotsiaalmaksu, selgus lepingut vaadates, et seal oli kirjas ikkagi vaid miinimumpalk. Keskeas Lindale oli aga aus tööleping oluline ning tema marssis seepeale sealt poest minema.

Palju maailmas ringi käinud naine ütles, et tema Ilyase peale vimma ei kanna, sest Facebookist leitud üleskutse Tenerifele sinna kauplusse tööle tulla sai tema jaoks viimaseks tõukeks soojale saarele kolimiseks. Nüüd töötab ta Tenerifel ametliku lepingu ja ausa palgaga ühes teises ettevõttes ning on eluga väga rahul.

Palk väärib kannatusi?

Linda ütles välja ka tšetšeeni poes pakutud palganumbri. «Lubati 800 eurot palgaks ja lisaks müügiprotsent. Ilmselt oleks üle 1000 euro kätte saama hakanud, aga sinnani ma ei jõudnudki.» Samas on tšetšeen poes töötanud müüjatele nende väljateenitud palga alati välja maksnud, seda on siiani kinnitanud kõik naised, kellega Postimehel kõnelda õnnestunud.

Eesti tüdrukuid on Marc Caini poest «läbi käinud» palju, teavad kohalikud eestlased rääkida. Kes on neis tingimustes vastu pidanud kauem, mitu kuud kuni aasta, kes vaid mõne päeva või tunni.

Kõige enam heidetaksegi ette just sekkumist eraellu, piiranguid väljaspool tööd suhtlemise ja käimiste suhtes. Kuus päeva nädalas töötamine pole tavatu – sama tehakse selle turismisaare paljudes kauplustes, restoranides ja kohvikutes.

Peamine põhjus, miks neid nõudmisi ja piiranguid kannatatud on, on väga kõrge palk, mõnedel väidetavalt isegi kuni 3000 eurot kuus. Mitmed naised on jäänud pärast sealt poest tulekut Tenerifele elama.  

Ühine eluase

Linda arvab, et osa probleemist tekib sellest, et vahendajaks olev osaühing Eestis kas ei tea või ei räägi väga ausalt, mis seis poes tegelikult on. Õhtulehes Anni nime all oma loo rääkinud naine arvab samuti, et Staff OÜ esindaja Ave ei ole ise ka päris kindel, kuidas need asjad reaalsuses toimuvad. «Ma arvan, et tema siiralt arvab, et kõik on korras, sest iseenesest tema tundus mulle väga ok,» ütles Anni Postimehele.

«Mulle tundub, et probleemi tekitab praegu see, et pakutakse «odavat» ühist eluaset, kuid tegelikult aitab see tüdrukutel lihtsalt paremini käppa peal hoida,» arvab Linda veel.

«Mina soovitaks, et kui ükskõik kuhu võõrsile tööle minna, siis eluase igal juhul ise otsida,» rääkis Linda. «Ühise elamispinnaga hoitakse tüdrukud palju rohkem lõa otsas.» Lisaks soovitab ta enne kaugele kolimist otsida kontakti kohalike eestlastega, tavaliselt ikka aidatakse ja kirjeldatakse olusid.

Ettevaatlik tasub olla juba seepärast, et enne Tenerifele tulekut ei sõlmita töölepingut, vaid uuele tulijale antakse katseaeg ning alles seejärel võidakse sõlmida leping.

«Kui mina Tenerifele jõudsin, öeldi mulle algul, et ole nädalake niisama ja puhka, me ei saanud graafikut paika. Seejärel, et läheb veel veidi aega. Kokku ootasin enne tööle asumist 10 päeva, » rääkis Linda. «Kui mul poleks kopikatki hinge all olnud, oleks päris hull olnud!»

«Ma imestan selle tšetšeeni järjekindlust: ta näeb, et Eestist tulevad tüdrukud jäävad keskmiselt kaheks nädalaks pidama, ning ta läheb ikka ja jälle sealt uusi meelitama, justkui oleks see mingi odav tööjõuturg!» märkis Linda.

Praegune Ilyase juures töötav eestlanna Mari Siirak, kes on kauplustest ühe juhataja ning käib ühiskorteris tüdrukutel silma peal hoidmas, ei olnud nõus Postimehele teemat kommenteerima.

-

Soovitused välismaale tööle minejatele:

  • Kindlasti ära võta laenu välismaale tööle minemiseks, vastupidi, hoia minnes reservis natuke raha
  • Oma sõltumatuse tagamiseks võta kohe omaette elamine
  • Arvesta, et enne töölepingu sõlmimist pole sa tööle võetud ning võid ka kohta mitte saada
  • Võta tõsiselt kirja pandud töötingimusi
  • Kui ei ole moraalselt sellisteks tingimusteks valmis, ära mine
  • Otsi kontakti kohapealsete eestlastega ja küsi olude ja tööandja taustinfot

     

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles