Eestis on esmakordselt kohtus süüasi, mille keskmes jalgpallikihlveod. Riigiprokuratuur süüdistab 11 meest kokkuleppemängude organiseerimises ja kihlveopettustes. Süüdistuse järgi ulatub teenitud kuritegelik tulu enam kui 108 000 euroni.
Juhtkiri: suured pettused ja õiglustunde riive
Arenenud maailma kontekstis pole selline kohtuasi kuigi eriline ning meie mustad lambad – kihlveoskandaale on viimastel aastatel puhkenud ka jalgpalli suurriikides Saksamaal, Itaalias, Inglismaal ja mujalgi. Oleme osa avatud maailmast ning peame silmitsi seisma ka sellest tulenevate ohtudega.
Just tehnoloogia areng ja üleilmastumine on teinud mistahes kihlvedude sõlmimise ülimalt lihtsaks. Aastane kihlvedude käive küünib 500 miljardi euroni, eelmisele MMile panustati 20 miljardit eurot, tunamullusele Euroopa Meistrite liiga finaalile miljard eurot ainuüksi Aasiast. Seejuures pole kuigi üllatav, et hiirekliki kaugusel terendavad hiigelsummad ahvatlevad sulisid ning kihlveopettustest on tippspordis kohati juba saanud suurem katk kui doping. Europoli tänavu veebruaris avalikustatud andmetel on uurimise all 380 kahtlast jalgpallimängu ning tuvastatud 425 korrumpeerunud ametnikku.