Nädalavahetusel Tallinna-Tartu vahet sõites oli kogemus täpselt sama halb nagu alati. Pikivahet ei peeta, aeglaste autode järel tekib üüratu saba, hullud suruvad tagant ettepoole... Ei midagi üllatavat.
Neeme Korv: mendi mentaliteet
/nginx/o/2015/09/09/4469527t1h1907.jpg)
11. august 2008, 19:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmes kohas oli teekate freesitud ning kiirus piiratud 70 kilomeetrini tunnis. Sõitsin veoki tekitatud kolonnis, möödasõit keelatud. Nägin eespool politseipatrulli, kui vasakusse peeglisse kohutas hall Volvo. Politseid märkas selle juht umbes minuga kohakuti jõudes. Ehmatas, rabas pidurit ja rooli paremale. Autoderivi vappus pidurdades. Politseinik kõlgutas südamerahuga radarit... Ja suunas selle siis ootusrikkalt kurvi poole, ehkki jõudnuks vabalt ka Volvole peatumismärguande anda. Aga milleks? Tuleb mõni teine kihutaja, kes sõidab üksi ja kellelt on mugav trahvi kasseerida. See on reaalsus - samal ajal kui politseijuhid armastavad sõnades rõhutada, et oluline pole karistuse suurus, vaid selle vältimatus.
Hea kolleeg Jaan Väljaots kirjutas SL Õhtulehes, et Eestis on kodusid, kus ei kasvatata lastes austust korrakaitsjate suhtes, käsitledes neid mentidena, kellele tulebki koht kätte näidata. Aga kuidas sa kasvatad, kui kodus maalid politseist ühe pildi, tegelikkus on aga teine? Lapsed on üsna nutikad ise järeldusi tegema. Õnneks mu tütar parajasti magas.