GAGi direktor: andekate õpilastega tegelemine nõuab lisaraha
4. detsember 2013, 17:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur ütles, et andekate õpilaste võimete arendamiseks on koolidel lisaraha vaja.
Eile avaldatud PISA uuringu tulemustest selgus, et kuigi Eestis on erakordselt vähe nõrku õpilasi, napib meil ka väga võimekaid. Agur tõdes, et Eesti koolis vaadatakse andekamatest tihti lihtsalt üle. «Tippudega ehk eriandekatega tegelemiseks on vaja lisaressursse. Sõna otseses mõttes rahalisi vahendeid tasustamaks eraldi andekate õpilaste juhendajate tööd,» kommenteeris ta.
«On vaja motiveeritud ja särasilmseid õpetajaid, kes toetaksid eriandekate arengut,» rõhutas Agur ja lisas, et koolijuht, kes seda taipab, leiab ka praegu vajaliku raha, kuid vaja oleks riigi tuge ja süsteeme eriandekatega tegelemise soodustamiseks.
Koolidirektor ütles, et üldjoontes on PISA tulemused rõõmustavad, kuid koolide suur tasemevahe teeb meele samaaegselt nii rõõmsaks kui nukraks. «Kurvastas see, et see nii on, rõõmustas see, et tänu Tallinna kesklinnas asuvate gümnaasiumide ühiskatsetele tõdesime kitsa ringi koolidega seda eelnevalt juba väga selgelt,» rääkis Agur.
Ta tõi näiteks, et Liivalaia gümnaasiumist pole viimase kuue aasta jooksul mitte ükski põhikoolilõpetaja Gustav Adolfi Gümnaasiumisse pääsenud, kuigi nende tunnistustel võivad olla neljad-viied.
«Selles ongi probleem, et numbrid võivad näidata ühte, tegelikkus on teine. Neid koole on veel ja veel. Ehk siis nüüd, kui ka PISA tulemused seda erinevust väga selgelt näitavad, tuleks ometi riiklikul tasemel keskenduda nõrkade koolide tugevamaks muutmisele ja lõpetada niigi tugevate ja heade koolide materdamine, süüdistamine elitaarsuses ja muus,» arvas Agur.
«Keskenduda tuleb laiapõhjaliselt hea põhihariduse võimaldamisele, et kõikide linnade ja maakondade kõik põhikoolid oleksid väga tugevad ja usaldusväärsed. Rääkimata sellest, et nõrkade ja mõttetult tiksuvate gümnaasiumide eksistents tuleb lõpetada ühe ropsuga,» leidis ta.
Poiste ja tüdrukute erineva edasijõudmise kohta, millele PISA tulemused samuti viitasid, ütles koolidirektor, et ei pea seda probleemiks. «See tuleneb samaealiste laste soolise arengu erinevast tempost ning on pigem loodusseadustega määratud. Sellega tuleb õppetöö korraldamisel lihtsalt arvestada. Poisid tõmbavad tüdrukutele järele ja tihti möödagi gümnaasiumisse jõudes,» kinnitas ta.