Kui räpased me siis oleme?

Heiki Pärdi (62) on Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor. Foto: Andres Haabu

Ükski artikkel pole ammu põhjustanud sellist kirjade ja telefonikõnede tulva kui «Puhaste eestlaste räpasevõitu minevik» (PM 6.11). Inimesed on siiralt solvunud, et nende lapsepõlve eluolu kohta räägitakse valet, ning kinnitavad, et kõik oli risti vastupidi ja tuntud ajaloolane Heiki Pärdi on eksinud. Hanneli Rudi palus asjaosalisel teema täpsemalt lahti rääkida.

Postimehe lugejad olid teie hinnangust eestlaste puhtusele šokeeritud, teile pandi pahaks üliõpilaste eksitamist ja eestlaste laimamist. Olete sel teemal ka varem kirjutanud ja rääkinud, kas toona olid samasugused reaktsioonid?

Kui mina kunagi lugesin seda materjali, et inimesed ei pese ennast ja neil ei ole kemmerguid, olin mina ka šokis. Nii et see on vastastikune. Ma olen sellest varem Tunas ja Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatus kirjutanud, aga esmakordselt on see reaktsioon nii äge. Ilmselt neid väljaandeid lihtsalt ei loeta. Kui ma olen sellest rääkinud, on seda alati heatahtlikult vastu võetud ja keegi ei ole eest ega takka üles löönud ega ole hakanud möirgama, et milline jama ja nii ei olnud.