Venemaa suveräänses kassaliidris «Stalingradis» on kõik võimalik.
Tellijale
Ebamaisem kui ballett
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pole midagi lihtsamat, kui kirjutada lugu filmist, mille pealkiri on «Stalingrad». Sama hästi võib see olla Harkov, Kiiev, Narva või ka Berliin. Fjodor Bondartšuk on meisterlikult üles ehitanud maailma, kus kõik on võimalik, kus iga komponent on samaaegselt nii tõene kui väär.
Võib väita, et see on mastaapne sümfoonia II maailmasõjast, sama hästi võib vastu raiuda, et see on arvutimäng, mis ei kannata välja ka kõige ebapädevama vaataja lihtsaid küsimusi.