Riia Maxima varingu uurimisraporti autor, insener Toomas Kaljas ei pea tõsiseltvõetavaks väidet, et Eestis on avalikud hooned täiesti ohutud.
Maxima varingut uurinud insener: ka Eestis leidub ebaturvalisi avalikke hooneid
10. detsember 2013, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Miks ma selle raporti avalikuks tegin – ma oleks võinud ju selle ära salata ja anda ainult politseile – probleem on selles, et meie seas on sarimõrvar, kes on otsustanud hakata sari-massimõrvariks,» ütles Kaljas.
Ta kinnitas, et ei pea selle all silmas ühtegi konkreetset inimest, vaid Maxima teraskonstruktsioonis olnud viga esineb selle konstruktsiooni puhul tihti.
«Tegelikult on need probleemid meil kõikides ühiskondlikes hoonetes, kus on teraskonstruktsioone. Sarimõrvar on see probleem, mis antud hoone alla tõi; mis tegelikult on kogu aeg kõikides avalikes hoonetes,» rääkis insener.
«Ma ei pea silmas ühtegi konkreetset inimest, vaid hooletust ja arrogantsust, mis isegi mõnel inseneril on, kui nad väidavad, et kõik meie ühiskondlikud hooned on turvalised ja minge rahulikult tagasi magama. Niimoodi kindlasti ei ole, neis kõikides on ohud sees,» jätkas ta.
«See ei ole ainult üks isoleeritud õnnetus, vaid neid on palju, neid tuleb veel ja neil on kõikidel sama põhjus. Selliseid avalikke hooneid on palju,» oli Kaljas veendunud, et teraskonstruktsioonide tüüpviga esineb ka meil.
«Need hooned on ohtlikud, aga me ei tea ega näe seda, meie silmade ees püsivad nad ju paigal. Vead tuleks ära tunda ja hakata nendega tegelema. Paanikaks ei ole põhjust, sest oleme nende vigadega kaua elanud. Peame asja rahulikult lahendama, aga seda väidet ei saa tõsiselt võtta, et meil on kõik hooned korras,» rõhutas insener.
Kaljas leidis Riia Maxima varingut uurides, et selle põhjustas vigane tõmbeühenduse konstruktsioon. Õnnetuses hukkus 54 ja sai viga 39 inimest.