Eilses Postimehes põhjendab Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor ja filosoofiateaduskonna dekaan Margit Sutrop ülikooli senati otsust avada ingliskeelne filosoofia õppekava. Tõlgendan seda sundkäiguna. Filosoofia magistriks tahtjaid olevat vähe ja «alla kümne üliõpilasega õppekavu ei peeta jätkusuutlikuks». See juhatab küsima, kes ja mis määrab õppekava jätkusuutlikkuse.
Tegemist on juba vähemalt kümmekond aastat vana probleemiga, millega olen ka ise silmitsi seisnud nii Tartu Ülikooli eesti kirjanduse kui ka Tallinna Ülikooli eesti kultuuri õppejõuna. Olen lugenud ja loen praegugi mitmeid kursusi eesti kultuurist, aga siiski, sellest suurema, kultuuriteooria õppekava ühe moodulina. Samas olen veendunud, et just Eestis (pole oluline, kas Tartu või Tallinna ülikoolis) peaks olema eraldi eesti kultuuri õppekava nii magistri- kui ka doktoriõppes.