Lõppev aasta oli Eestis taas valimiste aasta. Jahtkapten Mart Saarso tõdeb, et kurvastaval kombel varjutab tõsised teemasid üha enam meelelahutuslikkus.
Tellijale
Mart Saarso: see on ohu märk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna valimised toimuvad tihemini kui olümpiamängud, on kaasaelamise kirglikkuse järgi otsustades saanud sellest meie rahvuslik spordiala. On muidugi vähesed «pimedusega löödud», keda see teema ei huvita, kuid valdavalt pakub parasjagu käimas olev kampaania kõne- ja vaidlusainet nii tööl, kodus kui puhkehetkel.
Eksperdid oleme poliitikas ju kõik, täpselt nagu meditsiinis, ehituses ja pedagoogikas, ning sestap läheb diskussioon valijate vahel sageli vägagi tuliseks. Erimeelsused võivad tekitada tülisid, millest sugeneb valimistevahelisest perioodist kestvamaidki vaenamisi ja seda nii kolleegide kui ka sugulaste-tuttavate ringis, sest nagu vanarahvas ütleb: igal seal oma tõde. Niipalju siis valijatest ehk spordile kaasaelajatest.