Euroopas käib väitlus tööjõu liikumise piirangute üle

Argo Ideon
, poliitika- ja majandus­analüütik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannia peaministri David Cameroni esitatud meetmete pakett peaks eemal hoidma Rumeenia ja Bulgaaria sisserändajaid, kellel alates uuest aastast on õigus vabalt Euroopa Liidus tööd otsida.
Suurbritannia peaministri David Cameroni esitatud meetmete pakett peaks eemal hoidma Rumeenia ja Bulgaaria sisserändajaid, kellel alates uuest aastast on õigus vabalt Euroopa Liidus tööd otsida. Foto: AP/Scanpix

Tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus on üks ühtse siseturu aluseid, mille kõigutamine ei peaks tulema kõne allagi. Ometi on viimastel kuudel tekkinud debatt selle võimalikust piiramisest ning aktiivseimalt tegutseb selle nimel Briti valitsus.

Otsa tegi lahti Tony Blairi aegne Briti valitsuse siseminister, hiljem ka välisminister Jack Straw, kes praegu on leiboristide parlamendisaadik. Ta kirjutas 7. novembril oma valimisringkonna kohalikus lehes Lancashire Telegraph kolumni, milles tegi ootamatu avalduse, et Ühendkuningriik tegi tema enda osalusel vea, kui otsustas loobuda üleminekupiirangutest tööjõu sisserändele uutest liikmesriikidest, kes ühinesid euroliiduga 2004. aastal.

Kui Poola, Ungari, Tšehhi, Eesti ja teised Ida-Euroopa riigid pisut vähem kui kümme aastat tagasi Euroopa Liiduga liitusid, kasutas enamik vanu liikmesriike tööjõu vaba liikumise rakendamise puhul võimalust üleminekuperioodiks, mis maksimaalselt tohtis kesta 2011. aastani. Näiteks Eesti kodanikud võisid Suurbritanniasse, Rootsi, Iirimaale ja mujale tööle suunduda juba 2004. aastal, Soome avas oma tööturu eestlastele aastal 2006, aga Saksamaa ja Austria alles 2011. aastal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles