Ministeerium algatas ametlikult Nabala looduskaitseala loomise
Täiendatud kell 16.40

Nabala karstiala lähedale jääv Tuhala nõiakaev.

FOTO: Mihkel Maripuu

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus allkirjastas täna käskkirja, millega algab Harju- ja Raplamaa piiril asuva Nabala looduskaitseala moodustamine, otsus tähendab seda, et piirkonda killustikukaevandusi rajada ei saa.

Pentus-Rosimannus põhjendas kaitseala loomist sellega, et Nabala piirkonnas on looduslikult väärtuslikud alad, allikad ja tundlik veerežiim ning kaitsealuste ja ohustatud lindude ja taimede elupaigad.

«Ühegi looduskaitseala loomise otsust ei tehta kergekäeliselt. Ettepanek Nabala kaitseala tegemiseks esitati juba 2010. aastal. Pärast seda oleme läbi viinud mitu põhjalikku uuringut ja tellinud ka eraldi ekspertiisi, mille järeldused on Nabala-Tuhala kaitseala loomise ettepanekut toetanud,» ütles minister.

Moodustatav looduskaitseala asub Harju maakonnas Kiili vallas, Saku vallas, Kose vallas ning Rapla maakonnas Kohila vallas. Kavandatava kaitseala pindala on 4650 hektarit.

Keskkonnaministri sõnul on plaanitava looduskaitseala pindala ligi 20 protsendi võrra väiksem ettepanekus toodust. Kaitseala loomise ettepaneku järgi pidanud ala pindala olema üle 5500 hektari.

Ettevõtted on esitanud taotlused sellele alale nelja kaevanduse rajamiseks. Kuigi kaitseala pindala on taotletust väiksem, jäävad kõik kavandatud kaevandusalad loodava kaitseala territooriumile. See tähendab, et sinna kavandatud kaevandusi ei tule.

Käesoleva aasta lõpul valminud ekspertiisis kinnitab professor Kalev Sepa juhitud töögrupp, et Nabala piirkonna kaitse alla võtmiseks on eeldused olemas. Nabala piirkonna väärtusteks on eelkõige sealne tundlik veerežiim, kaitsealused ja haruldased taime-, looma- ja linnuliikide elupaigad, allikad ja allikalised alad. Kaitsealuseid liike on Nabala alal 53.

Kalev Sepp ütles täna keskkonnaministeeriumis kaitseala loomise otsuse tutvustusel, et Nabala ala moodustab tervikliku võrgustiku, kuid kaitseala loomiseks piisaks vaid ühest tunnusest. Ta tõi näiteks, et näiteks Kaali meteoriidikraatri puhul piisab selle kaitse alla võitmiseks ainult sellest, et tegemist on ikoonilise väärtusega ainulaadse paigaga ja seal ei olegi põhjust uurida, kas näiteks alal kasvab kaitsealuseid liike.

Sepp tõi välja, et Nabalas on täidetud kõik eeldused looduskaitseala loomiseks, seal alal on näiteks musta toonekure ja väike-konnakotka pesitsuspaigad, seal on Eesti pikim Virulase karstikoobas, alal asuval ainulaadsel Tuhala nõiakaevul on ikooniline väärtus, samuti toetas kaitseala loomist tugevalt kohalik kogukond.

Mõne aasta eest pendlimeetoodil Nabala alal leitud maa-aluse jõe olemasolu ei ole Sepa sõnul praeguseks teaduslike meetoditega veel kinnitust leidnud ning tema andmetel ei ole selles küsimuses teaduslikke uuringuid seni tehtud.

Sepp tõdes, et Nabala alale kavandatud kaevanduste alal on umbes 40 miljonit kuupmeetrit paekivi, mis annaks teedeehituse tarvis märkimisväärse koguse vajalikku killustikku. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus märkis, et praegu kasutuses olevatest maardlatest jätkub killustikku arvestuslikult veel 19 aastaks ning Nabala ei ole Eestis ainus koht, kus on võimalik uusi paekivimaardlaid avada.

Kõik Nabala piirkonnas asuvad maavarad arvatakse kaitseala moodustamise järgselt passiivseks ning neile kaevandamislubasid ei väljastata. Kaitseala moodustamise algatamise otsusele järgneb kaitse-eeskirja eelnõu ja piiride avalikustamise protsess, mille käigus räägitakse läbi ka kavandatavale kaitsealale jäävate maaomanike ja teiste osapooltega.

Paekivitoodete Tehase OÜ ja AS Riverito on esitanud ministeeriumile taotluse kaevandamislubade saamiseks neljas Nabala alale jäävas paigas.

Kaitseala moodustamise algatamise ettepanekule järgneb kaitseeeskirja eelnõu ja piiride avalikustamine, mille viib läbi keskkonnaamet. Amet selgitab välja kavandatavale kaitsealale jäävad maaomanikud, kellele saadetakse teavituskirjad. Vastavad teated ilmuvad ka Ametlikes Teadaannetes ning kohalikus ja üleriigilises ajalehes.

Avalikustamine päädib avaliku aruteluga, kus kõik asjast huvitatud saavad esitada küsimusi ja seisukohti. Teave koondatakse, võimalusel arvestatakse ettepanekutega eelnõus ning vastatakse maaomanikele.

Nabala on suur ala, mistõttu võtab keskkonnaministeeriumi hinnangul avalikustamisprotsess tõenäoliselt omajagu aega. Nabala-Tuhala kaitse-eeskirja kinnitamiseni läheb minimaalselt aasta.

Tagasi üles