«Tunnen Erikat ammusest ajast, oleme koos rajoonivõistlustel osalenud, kuhu ta alati kohale tuli, ka siis, kui oli juba mõndagi saavutanud. Erika on sümpaatne inimene ning soovisin teda aidata. Arvasin, et tema jaoks ei ole see väga meeldiv, kui kogu riik arutab, milleks tal seda raha vaja on, ja sellega seoses korraldatakse igasuguseid küsitlusi,» lisas Kilk, kes ise pole siiani Salumäega ühendust saanud.
Õhtusele medaliesitlusele eelnenud päev möödus Kilgil Londoni oksjonipidajale Graham Buddile ekskursiooni tehes – käidi Toompeal riigikogu tegemisi vaatamas, Kadrioru lossis ja vanalinnas jõuluturul. See oli Buddi enda idee, et medal isiklikult Eestisse tuua. «Kui mu poeg Sander Buddiga pakkumisi tehes suhtles, tal tekkis Eesti vastu väga suur huvi. Uuris, et mis tähendus neil medalitel meie rahva jaoks on ja millise riigiga on üldse tegu. Ning lõpuks küsis, kas ta võiks selle ise siia kohale tuua. Mul polnud selle vastu midagi,» selgitas Kilk. «Ta nägi riigikogus Erki Noolt ja teadis kohe, kes Nool on, teadis Sydney olümpiavõidust ja muidugi, et Noolt on treeninud Daley Thompson. Budd on spordifänn ning seetõttu pakub kogu Salumäe medalitega seonduv talle ka suuremat huvi.»
