Eesti ehitusinseneride liit ei pea insener Toomas Kaljase uurimisraportit Riia Maxima varingu kohta pädevaks.
Ehitusinseneride liit: Kaljase ekspertiis pole tehniliselt ega juriidiliselt pädev
13. detsember 2013, 11:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liidu volikokku kuuluv Heiki Meos ütles Postimehele, et ehitusinsenerid hoiavad meediaga suheldes tagasihoidlikku joont ja on teadlikult hoidunud Maxima õnnetust kommenteerimast, Kaljas on aga nii kirjutavas kui kõnelevas meedias korduvalt sõna võtnud. Eile selgus ka, et vastupidiselt tema väidetule pole Läti politsei talt varingu uurimisraportit tellinud.
«Seega on tegemist omaalgatusliku arvamuse koostamisega, mis põhineb pressis avaldatud fotodel ja veebis leiduval projektdokumentatsioonil ning laborikatsel, mis on tehtud poest ostetud mutritega,» ütles Meos ja lisas, et seda tõika tunnistab Kaljas raportis ka ise.
«Tehniliselt ja juriidiliselt pädeva ekspertiisi tegemiseks on vaja kasutada varisenud konstruktsioonidest võetud materjalidest katsekehi ja tooteid koos ametliku ehitusdokumentatsiooniga,» sõnas Meos.
Läti insenerid: kes on Kaljas?
Ta rõhutas, et teised insenerid on vaikinud, kuna kommentaaride andmiseks on vaja tõsiseltvõetavaid lähtedokumente ja esialgu arutatakse järeldusi kolleegide ringis. «Eeldatakse ekspertiisi tellimist pädevatelt inseneridelt, kellele antakse kasutada ametlikud lähtematerjalid ja ei võeta neis asjus sõna, milles ei olda lõpuni kindlad,» rääkis ta.
Meos ütles, et Läti kolleegid on Eesti ehitusinseneridelt uurinud, kes on Kaljas ja miks ta nii kirjutab, mispeale ta registreid uurides leidis, et Kaljasel pole ei Soomes ega Eestis ehitusinseneri kutsetunnistust. Mees on kirjas Eesti majandustegevuse registris osaühingu Contestor ühena kahest vastutavast isikust ja ainsa liikmena konsultatsioonifirma Aeronconsult OÜ juhatuses. Samuti on Kaljas Soomes konsultatsiooni, tarkvaramüügi ja koolitusega tegeleva Rak-Tek Solutions Oy üks omanikest, kuid firma teisi liikmeid või osanikke ei mainita.
«Nii tuleb tõdeda – ei leidnud informatsiooni, mis selgitaks püüdlusi kiirelt silma paista kõiketeadva insenerina. Või info nappus seda selgitabki?» kommenteeris Meos.
Eesti kaubanduskeskustel teine konstruktsioon kui Riia Maximal
Ta nõustus Kaljase järeldusega, et Maxima fermide alumise vöö sõlm ei ole õnnestunud lahendusega, kuid kahtles, kas see oli varingu ainus põhjus. «Sellele küsimusele ootamegi vastust ametlikelt ekspertidelt, keda eeldatavalt ei ole üks,» ütles insener.
Meos suhtus skeptiliselt ka kolleegi väidetesse, et Eestis on palju ohtlikke avalikke hooneid ja kutsus teda üles seda infot koheselt avaldama, kuna muidu on ohus inimelud ja vara.
Ta ütles, et üldiselt kasutatakse meil sellist tüüpi liiteid nagu Võru Maxima puhul, kus oli teadaolevalt tegemist ehitusveaga, mis tekitas nihkumise. Eesti korruskauplused on tavapäraselt raudbetoonkonstruktsioonis ja näitavad pragude tekkega ohukohad ära oluliselt enne purunemist. Samuti on katuseparklad raudbetoonist lagedel ning vaid kerged katuslaed on terasfermidel.
Meos kinnitas, et tehnilise järelevalve amet on võimaliku ohu avastamiseks käivitanud olulisemate hoonete hindamise ja valinud hankega välja selle teostaja. «Samuti on mitmed kaubanduskeskuste hoonete omanikud alustanud või alustamas vastavaid ekspertiise nii meil kui ka Lätis,» ütles ta.
Selle nädala alguses jõudis avalikkuse ette Soomes elava Eesti inseneri Toomas Kaljase uurimisraport Riia Maxima ohvriterohke varingu põhjustest. Kaljase väitel tellis uuringu temalt Läti politsei, kes aga eile teatas, et pole seda teinud.